Selle nädala lõpuks peaks põllumajandus- ja toiduameti sõnutsi Tartumaal paiknev Kisla seafarm 6000 seast tühi olema. Kõik loomad lähevad hukkamisele. Samamoodi, nagu ka juuni lõpus Viljandimaal Mulgi vallas Tempo seafarmi 2700 looma.

Põllumajandus- ja toiduameti lõuna regiooni juhataja Inge Saavo rääkis ERR-ile, et amet ei ole seni tuvastanud, et nendes kahes seafarmis oleks rikutud mingeid bioohutusnõudeid. Nõuete rikkumisi ei tuvastatud tema sõnul ka farmides, mida sigade Aafrika katk laastas kaks aastat tagasi.

Nii nagu toona, rääkis Saavo, et katku levikut piiraks see, kui metssigade arvu metsades vähendataks. Selles osas peab tema sõnul pöörduma aga eeskätt jahimeeste poole.

"Selle populatsiooni suuruse üle peavad arutelu jahimeeste seltsid. Nemad ohjavad metssigade arvu metsas," ütles ta.

Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et see on teada, et kui hoida metssigade populatsioon madalal tasemel, siis levib katk vähem. Jahimehed kütivad tema sõnul aga keskkonnaameti ette antud mahtude piires.

Kortsi sõnul ei saa praegu väita, et jahimehed liiga vähe kütiks. "Võib-olla tuleks küttimist suunata rohkem sinna, kus katk levib, et küttida seal intensiivsemalt mingeid puhvertsoone. Meil mõtteid on, kuidas talitada. Kindlasti on jahipiirkondi, kus tuleks küttimismahtu suurendada ning on ka piirkondi, kus võiks küttimismahud olla teistmoodi [toim. – kus küttimismahte võiks vähendada]," rääkis ta.

Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini tenuuriprofessori Arvo Viltropi sõnul peaks metssigu olema metsas praegusega võrreldes siiski neli korda vähem.

Viltrop rääkis, et metssigade arvukus metsades on otseselt seotud jahimeeste motivatsiooniga neid küttida.

Kui metssigu oli metsas vähe, näiteks pärast viimast katkupuhangut, siis kadus Viltropi sõnul jahimeestel ära ka motivatsioon sigu küttida. "Jahimehele on küttimine siis majanduslikult vastuvõetamatu. Ta läheb metsa küttima, aga ei saa midagi. Aeg ja raha samal ajal aga kulub," selgitas ta.

Nüüd on metssigu jälle metsades palju ning ühes sigadega peaks jahimeestele professori sõnul ka motivatsioon küttida tagasi tulema.

"See käib niiviisi lainetena. Kui populatsioon läheb väga madalale, siis motivatsioon kaob. Kui populatsioon kasvab, siis ka jahimeeste motivatsioon taastub, aga siis katk juba levib," rääkis Viltrop.

Selleks, et jahimeeste motivatsiooni hoida püsivalt võimalikult madalal, peaks Viltropi sõnul neile mõtlema välja mingi lisamotivaatori. Selleks võib olla näiteks raha.

"Poolas on näiteks riigipalgalised jäägrid, kes viivad läbi metssigade intensiivistatud küttimist. See on üks variant," ütles tenuuriprofessor.

Rikkamad riigid, nagu Saksamaa, on Viltropi sõnul metsad aga tarastanud ning intensiivsemalt kütitakse väljaspool tarastatud alasid, et metssiga tarastatud alalt välja ei tuleks. Niiviisi hoitakse katk seal kontrolli all.

"Ma ei kujuta ette, et me saaks seda rakendada. Puhtalt seetõttu, et meil ei ole inimesi ja raha nii palju," ütles ta.

Tagantjärele tarkus

Selle, kui palju metssigu metsas küttida, määrab keskkonnaamet, võttes arvesse keskkonnaagentuuri soovitust.

Eelmisel jahiaastal tohtis küttida 15 000 metssiga. Sel aastal on ameti esmane küttimissoovitus jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna sõnul umbes 18 000 metssiga.

Türna nentis, et keskkonnaagentuur oleks pidanud soovitama eelmisel aastal küttida rohkem metssigu.

"See on tagantjärele tarkus. See, mida keskkonnaagentuur soovitab, on parim teadaolev info. Tagasivaates võib öelda, et jah oleks võinud rohkem soovitada ja rohkem küttida," ütles ta.

Türna rääkis, et iseenesest võib keskkonnaamet küttimisnormi määrates öelda ka, et ei ole soovitusega rahul ning soovib sellele midagi lisada. Ta ütles, et kui jahimehed suudavad nüüd 18 000 metssiga uuel jahihooajal ära küttida, siis peaks ka seakatku probleem vähemalt mõneks ajaks kaduma.

"See peaks viima sigade arvukuse piisavalt madalale, et viia katkuriskid madalamaks. Järgmine keerukas küsimus on, et jälgida ja suunata, et jahimehed reaalselt ka need määratud mahud ära kütitakse," ütles keskkonnaameti büroo juhataja.