Tallinna Kiirabi reageerimisaja vaidlus päädis kohtus kompromissiga

Terviseamet tuvastas, et Tallinna Kiirabi brigaadid ei väljunud kõigil juhtudel õigeaegselt ja andmeid sisestati ebatäpselt. Kiirabi selgitas viivitusi pandeemia ajal kasutatava kaitsevarustusega ja vaidlustas ameti ettekirjutuse kohtus. Kolm aastat kestnud vaidlus lõppes kompromissiga.
Terviseamet tuvastas 2022. aasta sügisel, et eelnenud aastal 57 kiirabibrigaadist 26 puhul ületati seadusega ettenähtud reageerimisaega.
Seadusega kehtestatud normide kohaselt peab brigaad teate saamisel startima ühe kuni kümne minuti jooksul. Startimise aeg sõltub väljakutse prioriteedist – kõige kiireloomulisema ehk delta-kategooria väljakutse korral, näiteks kui inimene on teadvuseta ega hinga, peab kiirabi startima ühe minutiga.
Samuti tuvastas terviseamet juhtumeid, kus kiirabibrigaadi juhid olid sisestanud käsitsi ebaõigeid väljasõidu kellaaegu.
"Kuuel juhul esines kiirabikaartidel vastuolu häirekeskusest automaatselt päritud ja kiirabibrigaadi juhi poolt käsitsi sisestatud väljasõidu kellaaegade vahel. Ühtlasi ei saa ameti hinnangul tekkida sellist olukorda, kus kiirabiauto tegelik liikuma hakkamise kellaaeg on hilisem kui kiirabibrigaadi juhi poolt käsitsi sisestatud aeg," nentis terviseameti endine pressiesindaja Kirsi Pruudel ERR-ile.
Terviseameti ettekirjutus kohustas Tallinna Kiirabi tagama kiire väljasõidu ja korrektsed andmed kiirabikaartidel, sätestades, et iga rikkumise eest võib määrata 300-eurose sunniraha.
Kiirabi: epideemia ajal ei pruugi minutiga välja jõuda
"See puudutas 2021. aastal tehtud 26 väljakutset. Terviseameti etteheide on see, et ei sõidetud ühe minutiga välja, nagu oleks nende arvates pidanud. Meie käest küsiti ka, miks me välja ei sõitnud. Peamiselt oli see seotud sellega, et oli tegemist epideemia tippajaga ja meie kasutasime sel ajal kaitsevarustust, mille selgapanek mõne sekundiga ei ole lihtsalt võimalik," ütles Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas ERR-ile.
Adlas rõhutas, et kiirabi ei seadnud oma tegevusega kellegi elu ega tervist ohtu, vaid tegutses pidevalt abivajajate aitamiseks – 2021. aasta koroonapandeemia ajal tegid töötajad ligi 27 000 ületundi. Vale väljasõiduaja sisestamise kohta selgitas Adlas, et ühel juhul unustati väljasõit registreerida ning ülejäänud juhtumite täpset põhjust ei suudetud enam meenutada.
Tallinna linn vaidlustas terviseameti ettekirjutuse. Sellele järgnes kolm aastat kestnud kohtuvaidlus.
Pooled sõlmisid kompromissi
2025. aasta mais sõlmisid Tallinna linn ja terviseamet kohtuvaidluses kompromissi, mille kinnitas Tallinna ringkonnakohus.
Kokkuleppega tunnistas terviseamet kehtetuks ettekirjutuse, mis oli kiirabile tehtud 2022. aasta sügisel. Samas kohustati kiirabi tulevikus järgima mitmeid ettekirjutuses toodud nõudeid.
Tallinna Kiirabi peab tagama, et väljakutsele sõidetakse välja valitsuse määruses kehtestatud aja jooksul ning häirekeskust tuleb teavitada automaatselt sõnumiga kohe, kui kiirabiauto liikuma hakkab.
Kui väljasõit hilineb objektiivsetel põhjustel – näiteks tööohutust nõudvate toimingute tõttu – tuleb põhjus dokumenteerida kiirabikaardil seitsme päeva jooksul.
Kompromissiga lepiti kokku, et põhjendatud juhtudel ei tee terviseamet uut ettekirjutust ega rakenda sunniraha, mida varasema ettekirjutuse alusel oleks võinud määrata kuni 300 eurot iga rikkumise eest.
Samuti on brigaadijuhtidel keelatud käsitsi parandada automaatselt salvestatud väljasõiduaegu. Mõlemad pooled kannavad kohtukulud ise.









