"Kui mul see aasta sünnipäev oli ja mul olid inimesed külas. Võrreldes eelnevate aastatega, kus me rääkisime reisimisest, toidust, headest positiivsetest mälestustest, siis see aasta veetsime poolteist tundi diskuteerides Eesti toiduhindadest ja siis ma mõtlesin, et ma ei taha olla sellises riigis, kus ma pean oma sünnipäeva pidama ja diskuteerima poolteist tundi toiduhindadest," rääkis Guzanova saates "R2 Hommik!".

Wise'is pettuste tõkestajana töötava Guzanova sõnul on poliitikutel lihtne öelda, et ühetaoline maksusüsteem on hea ning maksuerisused loovad bürokraatiat, samas on vaja vaadata ka laiemat pilti.

Ta tõi välja, et Eestil on Euroopa Liidu kõige väiksem riigivõlg ning lähiriikide Läti ja Leedu riigivõlad jäävad 40 ja 48 protsendi vahele SKP-st. [Eurostati andmetel oli 2024. neljandas kvartalis Läti riigivõlg 46,8 ja Leedul 38,2 protsenti. Eesti riigivõlg oli 23,6 protsenti. – toim.]

"Siin võib vaadata samamoodi ka indekseeritud kulude külmutamist. Kui me kõiki makse ainult tõstame, siis me muutume ka välisinvestorite jaoks ebaatraktiivseks. See ei ole paratamatult lihtsalt jätkusuutlik lahendus," rääkis Guzanova.

Ajakirjaniku küsimuse peale, kuidas vältida maksualandusest tekkiva hinnavahe laekumist ärimeeste taskusse, tõi Guzanova näite Hispaaniast.

"Hispaanias ikkagi, kui tehti maksualandus toiduainetele, siis päriselt hinnad ka peegeldasid seda 90 protsendi ulatuses. Ja selle jaoks on vajalik lihtsalt natuke keskmisest tugevam tarbijakaitsekultuur – hinnaseired, muud sellised taktikad ja uuringud, et need toimiks ja et me räägiks nendest ja tooksime päevavalgele need hinnaerisused," kirjeldas Guzanova.

Guzanova sõnutsi ei mõjuks kaalutud maksulangetused positiivselt ainult tarbijatele, vaid õigete maksulangetustega võiks toetava lükke anda ka kodumaiste toidutootjate tegutsemisele.

Lisaks sellele on Eestis Guzanova sõnul raskes olukorras restoranid, kellele erinevalt paljudest Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidest maksuerisusi ei kehti.

"Me oleme kindlasti vaadanud restoranides menüüsid, et ka nende hinnad on kasvanud, aga ma tean, kui raske on neil üldse mitte mingit kasumit toota. Olukord on murettekitav," selgitas Guzanova, kes on ühtlasi toidublogija ja Masterchef Eesti esimese hooaja võitja.

Enda sõnul on Guzanova poole pöördunud juba ka erakonnad, et teda poliitikasse kutsuda.

"Selles suhtes minu poole on pöördutud, aga eks ma suhtun teatava ettevaatlikkusega praegu. Peamine on see, et see rahvaalgatus jääks just nimelt rahvaalgatuseks," rääkis ta.

Hinnalangetusel peaks Guzanova sõnul lähtuma lähiriikide praktikast, kus toidukaupade käibemaks on kümne protsendi ümber ning maksu langetamisest 24 protsendilt tagasi 22 protsendini ei piisaks.

Eelmisel nädalal oli toidukaupade käibemaksu langetamist nõudev rahvaalgatus kogunud üle 50 000 allkirja ning sellele avaldas toetust ka sotside juht Lauri Läänemets.

Varem on toidukaupade käibemaksu langetamist nõudnud nii EKRE kui ka Keskerakond.

Tegemist on ühe enim allkirju saanud rahvaalgatusega. Sellest veel enam on rahvaalgatus.ee keskkonnas antud allkirju automaksu vastu, mida tegi 65 565 inimest.