Aastatel 2018–2021 suri Eestis uimastite üledoosi tagajärjel keskmiselt 30 kuni 40 inimest aastas. 2022. aastal tõusis tapvate üledooside arv kaheksakümneni. Viimasel ajal on see arv püsinud saja kandis – 2023. aastal suri üledoosidesse 113 inimest ja 2024. aastal sada inimest. 

Kokku on aastatel 2021 kuni 2024 surnud üledoosidesse 332 inimest, kellest 262 on mehed.

Riigiprokurör Raigo Aasa sõnul on surmade kasv tingitud just uuest sünteetilisest opioidist. "Üks peamine põhjus on nitaseenide levik – nad põhjustavad pooled surmad narkootiliste ainete üledoosidest."

Ülejäänud surmade taga on muud narkootilised ained, näiteks amfetamiin, kokaiin ja kanep. "Enamiku surmaga lõppenud juhtumite puhul on tegemist segatarvitamisega, mis lisaks niigi ohtlikele ainetele suurendab üledoosi riski," täpsustas Tervise Arengu Instituudi (TAI) uimastite ja sõltuvuste osakonna peaspetsialist Marin Vaher. 

2024. aastal oli nitaseenidega seotud üledooside noorim ohver 21-aastane ja vanim 55-aastane. Üledoosi tõttu surnu keskmine vanus oli 38 aastat.

Eesti paistab Euroopas silma nii nitaseeni leviku ulatuse kui ka tagajärgede tõsiduse tõttu. "Probleem on suurim Eestis ja ka Lätis. Eestis tõenäoliselt kõige suurem," märkis Aas.

Ei allu elupäästvale ravile

Isotonitaseen on tugevatoimeline sünteetiline aine, opioid, mida kutsutakse rahvakeeli nitaseeniks.

Nitaseenid hakkasid Eestis levima umbes kolm aastat tagasi. Aine tekitab fentanüüliga sarnaselt kiirelt tugeva joobe.

Nitaseenil ja fentanüülil on aga üks oluline vahe – nitaseenid ei allu elupäästvale ravile sugugi nii hästi kui fentanüül.

"Kui fentanüüli puhul sai keegi üledoosi, siis kasutati naloksooni, mis aitas inimest eluvaimu juurde turgutada. See on kiirabi ja politsei kasutuses ning Eestis laialdaselt levinud. Nitaseenide puhul ei ole naloksooni mõju nii hea, kui ta on fentanüüli puhul," nentis riigiprokurör Raigo Aas.

Olukordades, kus naloksoon on varem inimesi päästnud, võib nitaseeni puhul see aine jääda nõrgaks. TAI narkootikumide valdkonna juht Katri Abel-Ollo ütles ERR-ile, et nitaseenidest üledoosi saanud inimeste elustamine vajab väga suuri naloksooni annuseid. 

Ühest grammist sadu eurosid tulu

Nitaseeni müüakse peamiselt üksikdoosides, mis on pakitud väikestesse fooliumpaberis voldikutesse. Üks doos maksab keskmiselt umbes 25 eurot, kuid hind võib kõikuda 20 ja 30 euro vahel.

"Üksikdoosid on hästi väikesed kogused – me räägime siin milligrammidest," täpsustas Aas. Ühest grammist tehakse tavaliselt paarkümmend üksikdoosi.

Üks gramm nitaseeni maksab 150–300 eurot, kuid sellest võib saada kuni 30 üksikdoosi, mistõttu on tegu tulusa kaubaga. Näiteks kui ühest grammist tehakse 30 doosi ja igaüks müüakse 25 euroga, teenib müüja ühe grammi pealt umbes 750 eurot, mis võib tähendada kuni 600 euro suurust puhaskasumit grammi kohta. "Selliseid inimesi meil siin on, kes teenivad läbi selle märkimisväärset tulu," tõdes Aas.

Kuigi nitaseenide kogused võivad tunduda väikesed, on nende mõju erakordselt tugev. Aine täpne doseerimine on kriitilise tähtsusega, sest isegi väike, milligrammine erinevus võib lõppeda üledoosiga. 

"Kogused massi mõttes ei tundu väga suured, aga nendest saab väga suur hulk inimesi narkojoobe. Seepärast need sajad grammid või üks-kaks kilogrammi on väga-väga suured kogused," selgitas Aas.

Nitaseenid jõuavad Eestisse salakaubana Lätist peamiselt pulbrina, kuid mõnikord ka kontsentraadina – puhta ainena, mida tuleb ise lahjendada ja segada muude ainetega. Aine pärineb enamasti Hiinast või Indiast.

Läti kaudu Eestisse

"Võib öelda, et 99 protsenti sellest ainest toovad kurjategijad Lätist – kas Eestist lähevad inimesed sinna järele või saadetakse Lätist Eestisse," selgitas Aas. 

Nitaseene smugeldatakse Eestisse sadade grammide ja üksikute kilogrammide kaupa. Koguste väikese mahu tõttu on neid lihtne peita põue või kotti ning auto või liinibussiga üle piiri tuua, sest lausalist piiri- ja tollikontrolli Schengeni viisaruumis ei ole. 

Maksu- ja tolliamet on siiski piiri ületanud sõidukeid kontrollides leidnud suurtes kogustes sünteetilisi opioide, sealhulgas nitaseeni. 

Sageli kasutatakse ka peidikuid – pärast piiriületust viiakse narkootikum metsa peidikusse, kust Eesti ostja selle hiljem üles korjab.

Suurimas nitaseeniga seotud Eesti kriminaalasjas jäid vahele lätlased Atvars Kozlovskis ja Arturs Jegorovs. Harju maakohus mõistis nad mullu süüdi kokku 2,8 kilogrammi nitaseeni Eestisse toomises – kogus, millest saanuks narkojoobe viis miljonit inimest. Osa ainest jõudis ringlusesse, kuid umbes pool sellest suudeti kinni pidada.

Anomaalia Baltikumis

"Nitaseenide puhul on selline eripära, et nad levivad Euroopas laias laastus Balti riikides: Eestis, Lätis, Leedus. See on anomaalia, mida on raske selgitada – keegi head põhjust ei oska öelda, miks see nii on," nentis Aas.

Mujal Euroopas sellist nitaseenide laialdast levikut praegu ei esine. "Oleme halvas mõttes nii-öelda pioneerid," võttis Aas olukorra kokku.