17. juunil esitas rahandusministeerium valitsusele avaliku teenistuse seaduse (ATS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ametliku eesmärgiga muuta avalikku teenistust efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ütles ERR-ile, et ATS-i muutmine oli osa valimisliidu koalitsioonileppest ning seaduse muutmisega soovitakse ajakohastada avaliku teenistuse seadust.

"Eelnõuga ühtlustatakse avaliku teenistuse ametnike ja töötajate õiguseid, hüvesid ja kohustusi ning suurendatakse avaliku teenistuse läbipaistvust ja paindlikkust töö korraldamisel (sh teenistuskohtade vahel liikumisel ja asendamisel). Suuremate muudatustena laiendatakse teatud avaliku teenistuse regulatsiooni nõudeid ametiasutuste töötajatele (eetika, avaliku konkursi nõue, teenistustähtajad, tähtajaline üleviimine ja palgakorraldus), ühtlustatakse ATS-i sätteid töölepinguseaduse sätetega (ületunnitöö hüvitamine ja koondamisest etteteatamine) ja lahendatakse praktikas kerkinud probleeme," täpsustas Kajak.

Kehtiva seaduse alusel avalikustatakse ametnike palgaandmed koos ametnike nimedega. Seadusemuudatusega kustutatakse ametnike nimed palgaandmetest, kuna nii eelnõu kui ka ministeeriumiametnike väitel riivab kehtiv ATS põhiseaduse paragrahviga 26 kaitstavat õigust eraelu puutumatusele. Edaspidiselt kuuluks avalikustamisele palgaandmed teenistuskohapõhiselt.

Eelnõu koostanud rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp märkis, et senise Euroopa riikide praktika kohaselt on avalikkusel õigustatud teada avaliku teenistuse palgaandmeid, kuid isikustatud avalikustamine nagu Eestis ei ole levinud.

Müürsepp tõdes, et palgaandmete isikustamata avaldamine ei vähenda avaliku teenistuse läbipaistvust, sest avaliku teenistuse kuludest ülevaate saamiseks on põhiline ametinimetus.

"Kui me ei ütle nime juurde, siis see ei vähenda läbipaistvust, sest nimi ei ütle töökohta," ütles Müürsepp.

Seadusemuudatusega on plaanis avalikustada nimedeta ka ametiasutuste töötajate palgad. "Oluline on avalikustada ka need palgad, et maksumaksja saaks avaliku teenistuse palkadest parema ülevaate," sõnas Müürsepp.

Asekantsler Kajak nentis, et esialgses rahandusministeeriumi eelnõus tehti ettepanek avalikustada töötajate palgad isikustatult, nagu on praeguse seaduse kohaselt avalikustatud ametnike palgad.

"Kooskõlastamisel ei leidnud see justiits- ja digiministeeriumi toetust, sest see riivaks nende hinnangul ülemäära inimeste eraelu puutumatust /.../ Sellest lähtuvalt tuli leida tasakaal inimeste privaatsuse ja riigiasutuste läbipaistvuse vahel, mistõttu on eelnõu muudatuse edasistel arutlustel küsimuse all ametikohapõhine, isikustamata palgaandmete avaldamine," märkis Kajak.

"Seejuures oleks palgaandmed kättesaadavad senisest rohkem ning ametnike isikustatud palgaandmeid oleks võimalik taotleda päringute korras. Selline lahendus aitaks saavutada läbipaistvuse eesmärgi, olles samaaegselt tasakaalus isikuandmete kaitsega," tõdes Kajak.

Kajak märkis, et ametniku ja töötaja ees- ja perekonnanimed, haridus ja eriala, telefoninumbrid ning e-posti aadressid on ka edaspidi kättesaadavad asutuse veebilehel.

Riigikogu liige ja endine rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) kommenteeris, et tema hinnangul on piisav avalikustada palgaandmeid ametikoha raames.

"Kuigi isikunimede eemaldamine võib vähendada otsest isiku tasandil läbipaistvust, suurendab ametikohapõhine palgainfo lisaks ametnikele ka töölepingu alusel töötavate töötajate osas oluliselt läbipaistvust ning annab ühiskonnale parema ülevaate, kuidas avalikke vahendeid kasutatakse," ütles Võrklaev.

"Ametnike ning töölepinguga palgal olevate inimeste eraelu puutumatust võiks selles osas võrdselt austada, sest kokkuvõttes luuakse läbipaistvust juurde palju suuremas mahus, kui praegune olukord võimaldab," tõdes Võrklaev.

Ta nõustus ministeeriumi ametnikuga, et kuna isikustatud palgaandmeid saab vajadusel ka edaspidi teabenõudega küsida, jääb läbipaistvus alles ning saavutatakse parem tasakaal isikuandmete kaitse ja avaliku huvi vahel.

Keskastmejuhtidel kaob tähtajatu tööleping

Avaliku teenistuse keskastmejuhid on kehtiva seaduse kohaselt nimetatud ametisse määramata ajaks. Seadusemuudatusega plaanitakse nüüd piirata keskastmejuhtide ametiaja pikkust viiele aastale. Keskastmejuhtideks on enamasti osakonna ja talituse juhatajad, kellel nüüd tuleks ametiaja lõppedes samal kohal jätkamiseks kandideerida avalikul konkursil.

Endine kaitseministeeriumi asekantsler ja riigiametnik Meelis Oidsalu peab keskastmejuhtide ametiaja piiramist mõistlikuks sammuks.

"Oleks mõistlik viia see kõikidele avaliku teenistuse ametikohtadele. Minu arust peaks neil olema mitte ainult töösuhe tähtajaline, vaid tähtajaline peaks olema ametikoht ise ka. Võiks selle regulaarselt üle vaadata, et näha, kas seda ametikohta on vaja. Need on väga tihti just nõunike ja selliste spetsialistide kohtade peal, inimesed tiksuvad täiesti tähtajatult, ajavad juured alla ja kivistuvad ära seal," märkis Oidsalu.

Seadusemuudatusega ühtlustatakse ka ametiasutuste töötajate ja ametnike palgakorraldust, et kõigi avalike teenistujate palgasüsteem koosneks põhipalgast, muutuvpalgast ja lisatasudest.

Eelnõu järgi plaanitakse tõsta muutuvpalga piirmäära varasemalt 20 protsendilt aastasest põhipalgast erandjuhtudel 30 protsendini. Kajaki sõnul on vajadus tekkinud tulenevalt koroonakriisist ja Ukraina abistamisest, mille raames on töötajad panustanud täiendavalt oma töösse.

"Seejuures jääb eelnõu kohaselt reegliks, et muutuvpalga piirmäär on 20 protsenti. Muutuvpalka võib maksta lisa kümne protsendi ulatuses erakorralistel asjaoludel, kui ametiasutus on sellised muutuvpalga maksmise tingimused palgajuhendis sätestanud," täpsustas Kajak.

Kehtiv avaliku teenistuse seadus võeti vastu 2012. aastal ning see jõustus 2013. aastal. See sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi.

ATS rakendub riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste ametnikele ja töötajatele. Erisustega reguleerib seadus ka politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenuste ametnike, tegevväelaste ja teiste avaliku teenistuse eriliikide ametnike õiguslikku seisundit.