"Otsus oli see, et me mitte ei panusta ainult ühte lennufirmasse ehk siis Air Balticusse, vaid me peame tegema väga head koostööd paljude lennufirmadega, kes on huvitatud Tallinna lennujaama liinide toomisest," selgitas Leis kolmapäeval valitsuse eelmise nädala otsuse tagamaid.

"Meie esimene selge eelistus on arendada Tallinna lennujaama, läbi mille meie inimesed saaksid rohkematesse kohtadesse lennata ja paremate aegadega ja selleks ei ole vaja tänases seisus omada osalust mitte üheski lennufirmas," rõhutas taristuminister.

Ministri sõnul soovitakse tõsta Tallinna lennujaama aastas läbivate reisijate arv praeguselt 3,5 miljonilt 2030. aastaks viie miljonini. Selleks tuleks aga laiendada Tallinna lennujaama reisiterminali, külmutada kolmeks aastaks lennujaama tasud ning jätkata liinide arendusprogrammi, pakkudes uute sihtkohtade saamiseks lennufirmadele erinevaid koostöövariante.

"Ja kuna Air Balticu turuosa on Tallinnas kõige suurem ehk 30 protsenti, siis nagunii Air Baltic võidab sellest koostööst kõige rohkem," lisas ta.

Leisi sõnul ei ole alust ka väidetel, et osaluse omandamisel ja ettevõtte nõukogusse oma esindaja saamisel võiks Eesti rohkem mõjutada Air Balticu tegevust endale soodsas suunas: "Ei ole nii, sest Air Baltic on tänaseks kasvanud nii suureks, et nad peavad nagunii olema kõigis kolmes Balti riigis väga tugevalt esindatud, sest nad on nii suured ja nii head tegijad juba, et ainuüksi Riiast või siis Lätist ei piisa. Nii et selle tõttu nad kindlasti peavad ka Vilniuse ja Tallinnaga arvestama. Ja kui meil on lihtsalt väike osalus, ükskõik kas siis Air Balticus või kuskil mujal, siis selle osalusega veel mängu juhtida ei saa, vaid me saame ka ilma omanikuks olemiseta meelitada Tallinnasse rohkem sihtkohti."

Leis tõi ka välja, et Air Baltic on kahjumis ettevõte. "Siin ongi küsimus, et kas meil on mõistlik investeerida kahjumis olevasse, suurte muutuste teel olevasse firmasse, kus me saame vähemusosaluse või on mõistlik arendada oma lennujaama – siis kindlasti tänases seisus on Tallinna lennujaama arendamine eelisvariant," rääkis ta.

Küll aga räägitakse Lätiga uuesti siis, kui Air Baltic ka selle aasta lõpus või järgmisel aastal börsile viiakse, lisas Leis.

Samas rõhutas minister, et Eestil ei olnud Läti pakkumise osas – 10-protsendine osalus 14 miljoni euro eest – kauplemisruumi, kuna sama pakkumine tehti ka Lufthansale, mis selle vastu võttis.

"Kauplemisruumi ei olnud ka selle tõttu, et need olid Lufthansa tingimused. See oli väga aus pakkumine lätlaste poolt, sest nad on ka varem öelnud, et nad pakuvad samadel tingimustel, mis Lufthansale. Tõsi küll, Lufthansal on seal ka teistsugused huvid Air Balticu lennukite kasutuse osas. Aga rahaline pakkumine oli sama, selles mõttes on aus pakkumine ja kauplemisruumi ei olnud. Aga isegi, kui oleks olnud, siis väike kauplemisruum ei oleks siin määranud," rääkis ta.

Leis avaldas ka kahtlust, kas Leedu, millele tehti samasugune pakkumine, selle vastu võtab: "Leedu ei ole minu teada veel praeguseks hetkeks otsust teinud, aga ma olen üsna kindel, et nad mõtlevad enam-vähem sama moodi kui meie."

"Air Baltic on väga tubli lennufirma, mis on tõesti Eestile ja Tallinna lennujaamale väga vajalik, nii et ma loodan, et kui neil uus strateegia ja uus juhtkond paika saab, siis jätkavad nad veel paremini kui seni. Nii et hoiame neile väga pöialt ja me ilma osalust omandamata teeme väga tihedat koostööd ja meil on head koostöösuhted," ütles Leis.

Valitsuse teise osapoole juht, Eesti 200 esimees ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles kolmapäeval ERR-ile, et valitsus otsustas Air Balticus osalust mitte omandada eelkõige seetõttu, et selle majanduslik olukord on väga halb.

"Põhjus oli peamiselt selles, et Air Balticu kahjum on nii suur, et miks me peaksime kahjumlikku ettevõttesse raha sisse panema," rääkis Kallas. "Ma ei pea mõistlikuks Eesti maksumaksja raha sinna sisse panna," lisas ta.

Kallas tõi välja ka selle, et Air Balticul on kasumlik Tallinn lennujaamast lennata olenemata sellest, kas Eestil on ettevõttes osalus või mitte: "Majanduslikus mõttes neil ongi kasumlik Tallinnast lennata, lennud Tallinnast on neil kasumlikud. Nad lendavad siit niikuinii, kas Eesti on seal sees või ei ole. Aga kõik muu – see osa, mis neil kahjumlik on – sinna me küll ei pea vajadust investeerida."

Eesti valitsus otsustas 3. juulil, et vastab eitavalt Läti transpordiministeeriumi pakkumisele osta osalus Läti lennufirmas Air Baltic.