Macron kohtus teisipäeval Briti peaministri Keir Starmeriga ning riigijuhid jõudsid vaiba laenamises kokkuleppele. Vaip rändab Prantsusmaalt välja ning jõuab 2026. aastal Suurbritanniasse, vahendas The Times.

"Bayeux' vaip on üks legendaarsemaid kunstiteoseid, mis Ühendkuningriigis kunagi on loodud. Mul on hea meel, et saame seda siin 2026. aastal vastu võtta. See laen sümboliseerib meie ühist ajalugu sõpradega Prantsusmaal, suhet, mis on sajandite jooksul loodud ja mis kestab siiani," teatas Suurbritannia kultuuriminister Lisa Nandy. 

Kuulsat vaipa on ka varem üritatud brittidele laenuks anda. Seda nii kuninganna Elizabeth II kroonimise ajaks 1953. aastal ja ka Hastingsi lahingu 900. aastapäevaks 1966. aastal. Vaip oli naasmisele kõige lähemal eelmise kümnendi lõpus, kuid ka siis ei saanud plaan teoks. 

11. sajandi lõpust pärinev 70 meetrit pikk vaip kujutab Inglismaa vallutamist William Vallutaja juhitud normannide poolt. See oli viimane kord, kui võõrvõim võttis Inglismaa üle. Praegune Briti monarh on William Vallutaja järeltulija. 

Suurbritannia ise loodi alles sajandeid hiljem, esimesena kandis Briti kuninga tiitlit Stuartide dünastia esindaja James I. Ametlikult loodi aga Suurbritannia kuningriik 1707. aastal, mil liideti kokku Inglismaa ja Šotimaa kuningriik. Toona istus troonil viimane Stuartide dünastiast pärit valitseja. 1714. aastal tuli võimule Stuartidega suguluses oleva Hannoveri dünastia esindaja  George I, praegune Briti kuningas Charles III on tema otsene järeltulija. 

Bayeux' vaip on samas saanud nime hoopis Prantsusmaal asuva linna järgi. Aastasadu asus vaip Normandia piirkonna väikelinna Bayeux' katedraalis.

Bayeux' vaibal on varem olnud ka vastuolulisem tähendus, kuna Suurbritannia ja Prantsusmaa olid pikka aega vihased rivaalid. Vaip kujutab Prantsusmaalt alanud vallutusretke tänapäevase Suurbritannia pinnale. Prantsuse monarhid, näiteks keiser Napoleon, kasutasid Bayeux' vaipa seetõttu propagandarelvana. 

William Vallutaja juhitud normannid olid samas hoopis viikingite järeltulijad, viimased pärinesid Skandinaaviast. Keskajal vallutasid Normandiast pärit väepealikud veel ka alasid, mis asusid tänapäeva Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias.