Norstati värske uuring kajastab seisu ajavahemikus 16. juuni kuni 7. juuli. Selle sisse jääb ka Tallinna võimukriis, mis algas avalikkuse jaoks 2. juunil, kui lühikese ajavahega saatsid teated lasteaia kohatasu kaotamise soovist nii Reformierakond kui ka Keskerakond ning mis vallandas enam kui kuu kestnud munitsipaalspektaakli.

Pealinna valijate eelistustes on endiselt kindlal esikohal Keskerakond 37 protsendiga. 79-liikmelises Tallinna volikogus annaks see neile praeguse seisuga 32 mandaati. See oleks küll kindel valimisvõit, kuid kehvem tulemus kui 2021. aasta kohalikel valimistel, mil Keskerakond sai 45,4 protsenti häältest ja volikogus 38 mandaati. 2017. aasta KOV valimistel sai Keskerakond viimati absoluutse häälteenamuse volikogus (40 mandaati).

Teisel kohal Tallinnas on Isamaa, mida toetas 17,5 protsenti, mis annaks neile volikogus 15 mandaati. Isamaa tulemus on praegu oluliselt parem kui nelja aasta eest valimistel (7,1 protsenti ja viis mandaati).

Kolmandal kohal on Reformierakond 14,7 protsendiga, mis annaks neile volikogus 13 kohta. Nelja aasta eest sai Reformierakond pealinnas 17,8 protsenti toetust ja 15 mandaati ehk nende seis on praegu mõnevõrra kehvem kui eelmistel valimistel.

Oravatele hingab kuklasse Sotsiaaldemokraatlik Erakond 14,5 protsendi ja praegu 12 mandaadiga. Nelja aasta eest said sotsiaaldemokraadid 7,5 protsenti toetust ja kuus mandaati. Nende hetketulemus pealinnas on kaks korda parem kui viimastel valimistel. Ja ka oluliselt parem kui SDE reiting KOV küsitluses üleriigiliselt (9,6 protsenti).

Volikogu künnise ületaks ka EKRE 7,9 protsendi ja seitsme mandaadiga. Tulemus oleks praegu veidi kehvem kui nelja aasta eest (9,6 protsenti ja kaheksa mandaati).

Volikogu künnise alla jääksid praeguse seisuga nii Parempoolsed (toetus 3,5 protsenti) kui ka Eesti 200 (toetus 1,8 protsenti). Eelmistel KOV valimistel sai Eesti 200 9,5 protsenti toetust ja volikogus kaheksa mandaati.

Võimalikud koalitsioonid praeguste toetuste püsides

Praegu Tallinnas koos võimul olevad Isamaa, Reformierakond ja SDE saaksid kolm kuud enne valimisi toimunud küsitluse järgi 40 kohta ning praegu opositsioonis olevad Keskerakond ja EKRE 39 mandaati.

Ent arvestades küsitluse statistilist viga (suuremates omavalitsustes 1-2 protsendipunkti), võib tulemus olla ka vastupidine. Emba-kumba pidi, selline ülekaal oleks habras, eriti arvestades pealinna volikogus varem toimunud sagedasi ülejooksmisi.

Selgem ülekaal oleks võimuliidul, mille moodustaks Keskerakond koos kellegagi kolmikust Isamaa, Reformierakond ja SDE. Praeguste tulemustega võiks selline liit saada 79-liikmelises volikogus 47 (koos Isamaaga), 45 (koos Reformierakonnaga) või 44 (koos SDE-ga) kohta.

Võimukriis tõstis Keskerakonna ja langetas Reformierakonna reitingut

Kui võrrelda värsket Norstati uuringut pealinna võimukriisi algse (9. juunil lõppenuga) küsitlusega, siis mõningaid muutusi Tallinna võimukriis siiski toonud on. Selle perioodiga võrreldes on enim toetust juurde saanud Keskerakond (35,1 protsendilt 37 protsendile) ja enim kaotanud Reformierakond (16,9 protsendilt 14,7 protsendile).

Teiste erakondade reitingud on jäänud suhteliselt samaks: Isamaal 16,9 protsendilt 17,5-le, SDE-l 14,4 protsendilt 14,5-le, EKRE-l 7,6 protsendilt 7,9-le, Parempoolsetel 4,0 protsendilt 3,5-le, Eesti 200-l 1,8 protsendilt 1,8-le.

Tähelepanuväärne on see muutus Reformierakonna ja Isamaa reitingu vaatest. Kui 9. juuni küsitluses olid Reformierakonna ja Isamaa toetusnumbrid võrdsed, siis kriisi kulminatsioonil oli selge vahe Isamaa kasuks sees. See tähendab, et kombinatsioonis, kus võimuliidu peaks kokku panema Isamaa, Reformierakond ja SDE, oleks linnapea tooli saamise eelis Isamaal. Seda muidugi juhul, kui praegused jõuvahekorrad püsiks.

Need numbrid kajastavad Norstati peamist ehk viimase nelja nädala koondtulemust Tallinnas. Kui aga võtta aluseks ainult viimase nädala küsitlus (kus statistiline viga on suurem), siis on Reformierakonna seis seal veel hapum. Reformierakonna toetus (sisse jäi Urmas Sõõrumaa "kandideerin" ja "ei kandideeri" nädal) oli vaid 11,2 protsenti. Nädal varem oli see olnud 15,7 protsenti.

Tartus edestab Isamaa Reformierakonda

Kui Tartus on Reformierakond aastaid võitnud erinevaid valimisi, siis eelseisvatel kohalikel valimistel on Norstati küsitluse järgi kolm kuud enne valimisi võidusoosik Isamaa.

Isamaa toetus ülikoolilinnas oli 28,4 protsenti, mis annaks 49-liikmelises Tartu volikogus neile 16 mandaati. Eelmistel valimistel sai Isamaa Tartus ligi kümme protsenti toetust ja volikogus viis mandaati ehk praegune tulemus on tollasest kolm korda parem.

Reformierakonna toetusnumber on värskes Norstati küsitluses Tartus 19,6 protsenti, mis annaks neile 11 mandaati. Nelja aasta eest oli Reformierakonna toetus valimistel 37 protsenti ja kohti saadi volikogus 19. Ehk tulemus oleks selge tagasiminek.

Tartu puhul väärib veel märkimist, et veel 26. mail lõppenud küsitluses edestas Reformierakond (27,1 protsenti) Isamaad (26,3 protsenti). Veelgi selgem oli Reformierakonna edu 12. mai küsitluses - toetused vastavalt 31,7 protsenti Reformierakonnal ja 22,5 protsenti Isamaal.

Mis võivad nii suure muutuse põhjuseks olla, küsitlus otsest vastust ei anna, kuid oletada võib, et Rootsi vangide teema võib oma mõju andnud olevat. See oli küll eeskätt Eesti 200-sse kuuluva justiits- ja digiministri algatus, aga mida Reformierakond on kaitsnud, kuid Isamaa teravalt kritiseerinud.

Kolmandal-neljandal kohal on Tartu valijate eelistuses sisuliselt võrdselt EKRE (16,0 protsenti) ja SDE (15,7 protsenti), mis annaks mõlemale kaheksa mandaati. Kaheksa mandaati sai EKRE ka nelja aasta eest, SDE piirdus siis viie kohaga.

Keskerakonna toetus Tartus on 11,4 protsenti, mis annaks neile kuus kohta (nelja aasta eest kaheksa protsenti ja neli mandaati).

Norstati küsitlusega jääks kolm kuud enne valimisi Tartus valimiskünnise alla Eesti 200, sest nende toetus on 3,3 protsenti. 2021. aasta KOV valimistel sai Eesti 200 Tartus 16 protsenti toetust ja volikogus kaheksa mandaati.

Üle-eestiline toetus

Üle-eestiliselt on KOV valimistel suurima toetusega Isamaa (21,9 protsent), millele järgnevad Keskerakond (19,9 protsenti), valimisliidud (15,1 protsenti), EKRE (14,5 protsenti), Reformierakond (12,2 protsenti), SDE (9,6 protsenti), Parempoolsed (2,5 protsenti), Eesti 200 (1,7 protsenti), Koos (1,3 protsenti), ERK (0,6 protsenti) ja Rohelised (0,6 protsenti).

Eelmistel KOV valimistel 2021 sai Keskerakond üle Eesti toetust 24,4 protsenti ja valimisliidud 24,3 protsenti. Reformierakond sai üle Eesti toetust 17,3 protsenti, EKRE 13,2 protsenti, Isamaa 8,4 protsenti, Eesti 200 kuus protsenti ja SDE viis protsenti.

KOV küsitluse metoodika kohta saab lähemalt lugeda siit.