"Tegemist ei ole keelatud annetusega," rõhutas Reformierakonna peasekretär Timo Suslov. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) on aga teist meelt ja leiab, et Sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK) annetas neljale erakonnale enne 2023. aasta riigikogu valimisi kokku 92 572 euro eest teenuseid. 

Komisjoni esimees Liisa Oviir ütles, et sihtasutus ostis ja viis läbi uuringuid, analüüsis nende tulemusi ja tegi need kättesaadavaks neljale erakonnale ehk Keskerakonnale, Eesti 200-le, Reformierakonnale ja sotsiaaldemokraatidele. Oviiri sõnul osutati erakondadele ilma tasu küsimata teenust, samal ajal kui nende konkurentidele samasugust teenust ei osutatud. "Ja see üsna üheselt vastab sellele, mis on erakonnaseaduse järgi keelatud," lisas Oviir. 

Erakonnad: kui pole tellinud, pole teenust 

Timo Suslov aga rõhutas, et reformierakond pole SALK-ilt mingit teenust tellinud. "Me ei kutsunud neid oma kontorisse, et palun pakkuge meile uuringu teenust. Kui pole tellimust, siis ei saa olla ka teenust," ütles Suslov. 

Temaga sama meelt on Keskerakonna peasekretär Anneli Ott. "Kas üks inimene, kes tuleb oma tööst rääkima ilma, et me oleme seda palunud, saab hiljem selleks tööks kulunud palga välja nõuda sellelt, kes on ta ära kuulanud," küsis Ott. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Priit Lomp soovitas tulevikku vaadata. "Et lihtsalt lõpuks ühel hetkel me ei oleks Eestis selles seisus, et kellegi postkasti potsatab kolm päeva enne valimisi mõne uuringuid läbi viiva organisatsiooni infopagas ja pärast tagantjärgi öeldakse, et sellega mõjutati tulemust," rääkis Lomp. 

Pärast valimisi olid poliitikud jutukamad 

ERJK juht Liisa Oviir aga rõhutas, et sihtasutuse töö ei piirdunud üksiku infopagasi või kontorikohtumisega. Komisjoni töö sai tõuke mõni kuu pärast valimisi avaldatud Eesti Ekspressi artiklist, kus poliitikud ise põhjalikke selgitusi andsid. Ka neljapäeval avaldatud ettekirjutused on pikitud artiklist võetud nopetega. 

"SALK andis kõik meile vajalikud andmed," ütles Ekspressile Eesti 200 Tartu kampaaniat suunanud  Daniel Kõiv ning selgitas, kuidas ta palus SALK-i käest üha uusi mudeleid. Sihtasutuse andmebaasi külastas Kõiv enda sõnul mitu korda nädalas. 

Sotsiaaldemokraat Kaarel Oja ütles, et temal oli link samale andmebaasile kogu aeg lahti ning Tallinnas kasutati saadud andmeid rõhuasutuste kaalumisel. 

Reformierakonna toonase juhi Kaja Kallase kinnitusel kasutati SALK-i tehtud uuringuid pidevalt, sest erakonnale oli oluline teada, kuidas mingid teemad lõhestavad või ühendavad. 

Keskerakonna toonane peasekretär Andre Hanimägi ütles ise komisjonile, et temal oli SALK-i igakuistele küsitluslainetele ligipääs ja tema palvel esitles Jüristo andmeid ka erakonna juhatusele. "Keskerakond pakkus esinemise eest tasu, kuid esineja keeldus," meenutas Hanimägi. 

Ometi on kõik neli erakonda nüüd veendunud, et keelatud annetusest ei maksa rääkida, sest nemad mingit teenust ei tellinud. 

"Kui te lähete turule ostma apelsine ja keegi tuleb, pakub teile õuna, kui te võtate selle õuna, pistate selle taskusse ja ostate apelsinid ära, siis kas te olete õuna saanud või ei ole?" küsis seepeale Liisa Oviir ning rõhutas, et seadusandja on väga üheselt öeldnud: "Eelkõige on keelatud juriidilise isiku annetus, teenuste loovutamine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teistele." 

Poliitikute sõnul polnud SALK-i tööst abi 

Erakonnad aga leiavad, et sihtasutuse pakutud õunad olid neil ka endal olemas. "Me ei ole seda meelt kindlasti, et me oleks saanud mingit infot, millega me oluliselt või üldse saime muuta oma kampaania strateegiat," sõnas Anneli Ott. 

Priit Lomp küsis, et kui SALK-i töö mingit mõju avaldas, siis kuidas on võimalik, et üks sihtasutusega suhelnud erakond sai 14 riigikogu mandaati teine 39 mandaati kolmas üheksa mandaati. "Erakonna tulemust laiemalt see minu hinnangul kuidagi siiski ei mõjutanud," ütles Lomp. 

Timo Suslov rääkis, et inimestega suhtlemine aitab ikka valimisteks valmistuda aga rõhutas, et Reformierakond suhtles paljude inimeste ja huvigruppidega. SALK nende seast kuidagi esile ei kerkinud. "SALK-i andmed, mis meiega jagati, ei erinenud sellest teadmisest, mis meil oli juba varasemalt," sõnas Suslov. 

Daniel Kõiv ütles, et Eesti 200 kasutas SALK-i andmeid ainult Tartus ja üleriigilisel kampaanial neid appi ei võetud. 

Sihtasutuse juht Tarmo Jüristo loodab siiski, et tehtud tööst oli erakondadele abi. "Sest see oli see, mille nimel ma ise ja mitmed mu kolleegid ikkagi kuid ja kuid ja kuid vaeva nägid ja tööd tegid," ütles Jüristo. "Meie pingutasime selle nimel, et see tulemus selles suunas läheks ja selline oleks, nagu ta tuli. Kas ja kui palju sellest kasu oli, keegi ei tea ja see pole ka meie hinnata." 

ERJK valmistas ise valemi 

ERJK jaoks polnud SALK-i töö täpsel mõjul suuremat tähtsust, sest õun on õun ka juhul, kui see seda süües kõht tühjaks jääb. Küll aga oli komisjoni jaoks oluline, kuidas erakondadele jagatud õunad rahasse arvutada. 

"Osaliselt tugines ta SA Liberaalne Kodanik enda antud infol, suuresti ta tugines ka nende enda majandusaasta aruannetel," selgitas Oviir. 

Sihtasutus teatas komisjonile, et neil kulus erakondadega jagatud uuringutele 97 010 eurot. Sellele liitis komisjon tööjõukulu ja leidis, et sihtasutuse teenus maksis kokku 115 715 eurot. Kuna SALK-i kinnitusel ei jagatud teadmisi ainult erakondadega, arvestas komisjon, et parteide peale kulus SALK-il neli viiendikku rahast ehk 92 572 eurot. 

Keskerakonnaga jagas sihtasutus pisut vähem teadmisi ning sestap jaotas komisjon selle summa vahekorras 1-1-1-0,5. See tähendab, et sotsidel, Reformierakonnal ja Eesti 200-l tuleb SALK-ile tagasi maksta 26 449 eurot ja Keskerakonnal 13 225 eurot. 

Anneli Ott ütles, et Keskerakond komisjoni arvutustega ei nõustu. Selgusetuks jääb, kuidas täpselt hindas oma kulusid SALK ja millise analüüsi najal komisjon oma valemi koostas. "Tervemõistuslik lähenemine ütleb, et see ei ole õiglane aga küsimusi tekitab see küll väga palju," sõnas Ott. 

"Kuigi erakonnad ütlesid, et see arvutus on vale, ei pakkunud nad ka ühtegi teist arvutust välja," vastas Oviir. "Meie saame komisjonina tugineda ainult sellel teadmisel, mis meil on." 

Erakonnad alles kaaluvad otsuse vaidlustamist

Kõigil erakondadel on 30 päeva aega, et komisjoni otsus halduskohtus vaidlustada. Ükski rahvusringhäälinguga rääkinud poliitik ei kinnitanud kohtusse minemist. Samas ütlesid kõik, et kaaluvad seda võimalust. 

"Erakond on selle nõude küll oma eelarves broneerinud aga see, kuidas me edasi läheme, nõuab natukene ka teiste erakondadega läbirääkimist, et kuidas nemad seda näevad," sõnas Ott. 

Timo Suslov ütles, et ehkki Reformierakond pole enda hinnangul keelatud annetust saanud, tuleb enne järgmisi otsuseid komisjoni otsus hoolega läbi uurida. Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide juhatused arutavad edasisi samme tuleval nädalal. 

Keskerakond arutab järgmisi samme samutio juhatuses. "Meie arutame oma juhatuses läbi, et kas me tasume ja loodame ERJK poolt samasugust kohtlemist kõigile poliitikas osalejatele, või teine variant, et vaidleme nüansside üle," selgitas Ott. 

Liberaalide sõnul tuleks ka konservatiive uurida 

Õiglasest kohtlemisest tahtsid neljapäeval rääkida kõik poliitikud, sest neil oli südamel väidetav seos erakonna Isamaa ja MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut vahel. Sellest, kuidas mittetulundusühing Isamaad andmetega varustab, on kirjutanud nii Äripäev kui Eesti Ekspress. 

Priit Lomp leiab, et SALK-iga seotud otsus võiks anda ERJK-le hoogu ka Isamaa asjadesse vaatamiseks. Timo Suslov ütles, et Isamaa erakonnal ja Ühiskonnauuringute Instituudil on ühine suursponsor. 

"Isegi teenusest ei saa seal juttu olla vaid see on otsene annetus läbi Ühiskonnauuringute Instituudi," sõnas Suslov. 

Ka Daniel Kõiv leiab, et Ühiskonnauuringute Instituudi töö võib SALK-i tegemistest hulga enam keelatud annetusega sarnaneda. 

"Üks on salajane, kuskil tagatoas toimuv andmete jagamine ja selle põhjal poliitikate mõjutamine ja tegemine. Ja teisel pool on see avalik ja läbipaistev protsess," rääkis Kõiv. 

Ka Liisa Oviiri sõnul on SALK-i ja Ühiskonnauuringute Instituudi kaasused erinevad. Aga tema toob välja hoopis teise nurga. "SA Liberaalne Kodanik kaasuses kinnitasid teenuse saajad avalikus meedias, et jah, me kogu aeg saime (andmeid), me kogu aeg jälgisime ja seadsime selle järgi sõnumeid," meenutas Oviir Ekspressi artiklit, mis menetlusele aluse pani ja lisas, et Isamaa on tasuta teenuse saamist kogu aeg eitanud. 

Samas märkis ta, et Parvel Pruunsillaga seotud kohtuistungite jooksul avalikuks saanud info näitab toimunut teises valguses. "Selle alusel peab komisjon nüüd järgmisel koosolekul arutama ja otsustama, kas me näeme põhjust menetlust alustada," sõnas Oviir. 

Järgmistel valimistel kaalub SALK pisut teistsugust taktikat 

Tarmo Jüristo ei soovi anda hinnangut, kas SALK-i töö on keelatud annetus. Küll aga leiab ta, et 2023. aasta valimistele järgnenud arutelud võiks muuta ootusi sellele, kui läbipaistev peaks poliitikat ümbritsev olema. 

Tema sõnul valmistub SALK tasapisi sügisesteks kohalike omavalitsuste valimisteks. "Sihtasutusena pole meie fookus ja eesmärk kuidagi muutunud aga arvestades tänast otsust on ilmselt vaja uue informatsiooniga kohaneda," sõnas Jüristo. 

Laias laastus on selleks kaks võimalust. Põhimõtteliselt saaks sihtasutus oma töö eest erakondadelt raha küsida. Ka Timo Suslov ütles, et kui Reformierakond teenuseid tellib, tuleb selleks lepingud sõlmida. 

Teine variant on sihtasutuse töö tulemusi erakondadega jagada. "Ka 2023. aasta valimiste ajal me tegelikult panime välja terve hulga andmeid, analüüsi ja informatsiooni, mis oli kõigile kättesaadav. Seekord on kaalumisel, et äkki me paneme välja rohkem." sõnas Jüristo kuid lisas, et kõiki materjale siiski igaühega ei jagata.