Tsiteerides nimetut Euroopa julgeolekuallikat ja muid asjaga kursis olevaid anonüümseid amentikks, kirjutas WSJ, et "surmakaupmeheks" tituleeritud But üritab vahendada käsirelvade müüki Jeemenis Iraani toetusel tegutsevatele huthi võitlejatele.

"Kui huthide esindajad läksid augustis Moskvasse, et pidada läbirääkimisi 10 miljoni dollari väärtuses automaatrelvade ostmise üle, kohtasid nad tuttavat vuntsi: Butti," teatas ajaleht oma allikatele viidates.

WSJ andmetel ei ole võimalikke relvasaadetisi veel üle antud. Leht lisas, et huthid ei saanud siiski osta Venemaa laeva- ja õhutõrjerakette, mis kujutaksid märkimisväärset ohtu USA-le, mis püüab kaitsta rahvusvahelist laevandust huthide rünnakute eest Jeemeni lähedastes vetes.

WSJ artiklit vahendanud uudisteagentuur Reuters ei saanud selles väidetut iseseisvalt kontrollida. Kreml ja Venemaa kaitseministeerium ei vastanud Reutersi kommentaaripalvele.

WSJ teatas, et Butti USA-s esindanud New Yorgi advokaat Steve Zissou keeldus ütlemast, kas tema klient oli huthidega kohtunud ja ka huthide pressiesindaja keeldus kommentaaridest.

Pärast 2022. aasta detsembris toimunud vangidevahetust Venemaale naasnud 57-aastane But liitus Kremlile lojaalse ultranatsionalistliku Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei (LDPR) liikmega, kuid on sellest ajast alates hoidnud suhteliselt madalat profiili.

But oli enne seda, kui ta 2008. aastal Tais vahistati, üks maailma tagaotsitumaid mehi, keda süüdistati paljudes relvakaubanduse episoodides. Ta anti USA-le välja ja 2012. aastal mõistis Manhattani kohus ta 25 aastaks vangi.

But oli ligi 20 aastat üks maailma kurikuulsamaid relvamüüjaid, kes müüs relvi paariariikidele, mässulistele rühmitustele ning veristele sõjapealikele Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas.

Buti kuulsus oli nii suur, et tema elu põhjal väntas Hollywood 2005. aastal filmi Lord of War, mille peaosas oli Nicolas Cage, kes kehastas Butist inspireeritud relvakaupmeest Juri Orlovi.