Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on Eesti koolijuhtide tähtajatud lepingud kaasa toonud kooliti ebaühtlase juhtimiskvaliteedi. Lahendusena pakub ministeerium, et koolijuhtide lepingud võiksid olla viieaastased, millega peaks kaasnema koolipidamise kvaliteedi tõus, koolijuhi ameti maine paranemine, kooli juhtimise kvaliteedi tõus, õpetajaameti atraktiivsuse kasv ja õppekvaliteedi tõus.

Enne tähtajalistele lepingutele üleminemist peaks koolijuhtide töö olema piisavalt väärtustatud ja tagatud neile sotsiaalsed garantiid, kommenteeris riigi plaani Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse liige ja Nissi põhikooli direktor Annely Ajaots.

"Meie selge sõnum on olnud, et enne seda peaks olema koolijuhtide arenguvestlused kooli pidajatega, hindamised ja peaks olema paigas koolijuhtide kompetentsimudel," sõnas Ajaots.

"Murekoht on see, et koolijuht ei saa praegu tagasisidet, sest kõik koolipidajad ei tee arenguvestlusi," ütles Ajaots.

"Olen olnud pikka aega koolijuht, aga ei tunne, et oleksin mugavustsoonis. Alati saad juurde õppida," ütles Ajaots. Samuti ütles Ajaots, et räägitakse tänapäeval küll keskkonnateadlikkusest, aga koolijuhtidele tähendaks juhatatava kooli vahetus oma kogukonnast kaugemale sõitmist.

Samuti võib Ajaotsa sõnul noori koolijuhte sellest tööst eemale peletada asjaolu, et pangad ei pruugi näiteks laenutaotluse puhul tähtajalist töölepingut aktsepteerida.

Kui üheks argumendiks koolijuhtide töölepingute tähtajatuks muutmisel 2008. aastal oli selle ametikoha vabastamine kohaliku võimu mõjudest, siis Ajaots näeb, et ka tähtajaline leping pole selle eest kaitstud.

"Poliitilised tuuled võivad ka siis tulla," ütles direktor.

Mustamäe riigigümnaasiumi juht Raino Liblik, kes kuulub samuti Eesti koolijuhtide ühenduse juhatusse, on Ajaotsaga ühte meelt: et minna üle tähtajalistele lepingutele, peaks olema läbitud etapid, et ajapiiranguga töölepingu negatiivsed aspektid oleksid koolijuhtidele vähendatud.

"Koolijuhtidele on näiteks oluline professionaalne toetamine – karjäärimudel nii ametisse sisenemiseks kui ka välja tulemiseks, samuti see, et koolijuhil oleks arengupartner koolipidaja näol," sõnas Liblik.

"Kuni kõike seda pole, siis pole koolijuhid veel valmis tähtajalisteks lepinguteks," sõnas Liblik.

Libliku sõnul tekitab küsimusi seegi, et lepingut soovitakse teha just viieaastast.

"Viis aastat on liiga vähe – mõistlik oleks leping seitsmeks või kaheksaks aastaks. Kool on koht, kus muutust viie aastaga pole teha ei lihtne ega ka mõistlik," sõnas Liblik.

Ka tähtajatu tööleping ei lase koolijuhil muganduda, leidsid nii Liblik kui ka Ajaots.

"Alustame sellest, kas ta on õige inimene sellele kohale. Samuti on igal koolil ju omanik – kui ta teeb koolijuhiga tööd, kritiseerib kas positiivselt või negatiivselt, siis mugandumist ei saa tekkida ja sellel ei tohi lasta tekkida," sõnas Liblik.

Koolijuhtide seas kohtab ka vastupidiseid arvamusi: Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur sõnas, et kui koolijuht on head tööd teinud ja tõestab seda uuesti kandideerimisel ka konkursikomisjonile, siis on ju kõik väga hästi ning asutuses varem töötanud juht saab jätkata uut tsüklit ja selles, et vahepeal tuli uuesti kandideerida, ei ole midagi ebaloomulikku.

"Ka riigikogusse, linnavolikogusse ja isegi presidendiks kandideeritakse tähtajaliseks perioodiks ning see on igati eluterve ja demokraatlik protsess, mis tagab, et võimalus kandideerida on kõigil ning ametisse asub parim. Samuti valitakse ju ülikoolidele rektoreid ametisse kindlaks perioodiks, mitte "eluaegsena". Miks ometi peaks koolides olema teisiti?" kirjutas Agur arvamusloos.

Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul võiks koolijuhtide tähtajaliste lepingute plaan eelnõuni jõuda aasta lõpuks. Järgmise aasta alul võiks valitsus selle heaks kiita ja riigikogu suveks vastu võtta. Koolijuhtide lepingud võiksid optimistliku plaani kohaselt kehtima hakata alates 2026. aasta suvest.