Jaani Trumpi tulistamisest: ohuprotsenti nulli viia on väga keeruline
Politsei- ja piirivalvekolledži direktor Kristian Jaani tõdes, et see, kuidas pääses USA endist presidenti Donald Trumpi tulistanud noormees talle nõnda lähedale, pakub Trumpi kaitse eest vastutavatele asutustele veel peamurdmist, kuid päris nulli taolise ohuolukorra tekkimise võimalust viia ei saagi.
Pärast taas presidendiks kandideerivale Donald Trumpile tehtud atentaati on USA väljaanded täis küsimusi, kuidas pääses 20-aastane Thomas Matthew Croocs Trumpist 150 meetri kaugusele positsioonile, tehasehoone katusele, kust presidendikandidaati tulistada.
Jaani selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et kaitsealusele lähim perimeeter on kõrgelt turvatud ja rõhutas visuaalsete faktorite märkamise keerukust kaugemates perimeetrites. Jaani spekuleeris, et katusenurk ja kõrghaljastust võisid tulistajat varjata. "Neid põhjuseid, mis viisid reaalse ohu realiseerumiseni, on palju. Sada protsenti ohuprotsendi miinimumini viimine on väga keeruline. Võib-olla ei juhtunudki apsakat ennetavas etapis, võib olla on see "seekord läks nii" olukord", lisas ta.
Endise siseministri ja politseiprefekti Jaani sõnul on taoline turvaoperatsioon üks terviklik juhtimine. "Kommunikatsioon on sellistes olukordades määrav – mitte ainult siis, kui midagi juhtub, vaid ka ennetamisel," rõhutas Jaani. Ta lisas, et praegu on väga keeruline hinnata, kui kiiresti ja kuidas informatsioon liikus, kuid ta eeldab, et paari nädala või kuu jooksul saame rohkem teada.

Tulistamise järel kulus Trumpi autosse toimetamisele paar minutit, mis tekitas küsimuse, miks teda kohe ei evakueeritud. Jaani sõnul on sellises olukorras kaitsealusele kõige turvalisem koht siseruum või tema auto.
Enne kaitstava isiku evakueerimist tuleb Jaani kirjelduse kohaselt kindlaks teha laskude suund, liikumisega kaasnevad ohud ja ka evakueeritava tervislik seisund. Näiteks antud juhul kasutas Trump evakueerudes veel võimalust jätkata oma sõnumi edastamist ja näidata rahvale õhku tõstetud rusikaga, et on terve. Kristian Jaani nentis, et sellises olukorras on julgestusmeeskonnal täielik õigus kasutada füüsilist jõudu, et viia kaitsealune isik turvalisse kohta.
Rahvusvahelisse meediasse jõudnud kaadritelt on näha, kuidas salateenistuse ametnikud varjasid ja kaitsesid Trumpi oma kehaga, saates teda poodiumilt autosse. Selle kohta, kuivõrd pakub kehaga kilbi loomine ballistilist kaitset, ütles Jaani, et kuigi vintrelvad on väga tugeva jõuga, siis sellest kaitsest, mis ihukaitsjatel ümber on, kuul kindlasti kaitsealuseni läbi ei pääse. "Aga ärme unusta, et need inimesed, kes oma kehadega kedagi kaitsema lähevad, riskivad sellega oma eludega."
Tapmiskatsest, selle motiivist ja tagajärgedest saame Jaani hinnangul täpsemalt teada lähinädalatel, kui on läbi viidud põhjalik analüüs ja uurimine.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









