Mitmed PiS-i parlamendiliikmed ja nende väiksema koalitsioonipartneri Suveräänne Poola liikmed seisavad silmitsi võimalike kohtuprotsesside ja vanglakaristustega, mis võib neid nõrgestada enne 2025. aastal toimuvaid presidendivalimisi.

Presidendivalimised on PiS-i parim lootus takistada Tuskil võimu konsolideerimist. PiS-i president võiks, nagu ametisolev Andrzej Duda, raskendada Tuski tegevuskava, kuna peaministril puudub piisavalt suur parlamendienamus, et presidendi vetot üle hääletada.

Tuski on kritiseeritud tema lakkamatu PiS-ile keskendumise eest. Vastased väidavad, et see toimub ambitsioonikate riigiprojektide ja teiste küsimuste, nagu maksuvaba tulu kahekordistamise, arvelt.

Kuid Tusk ei ole taandunud oma valimislubadusest võtta eelmine administratsioon kuritegude eest vastutusele – midagi, mis on Poola ajaloos haruldane.

"Vargad, lurjused, südametunnistuseta inimesed, kes on Poolat nii palju aastaid röövinud," mõistis Tusk oma eelkäijad juunis hukka. "See on üks neljast lubadusest, mille ma andsin – me võtame kurjuse vastutusele. Kas tahate seda kiiremini? See tuleb kiiremini."

Väidetavate õigusrikkumiste loetelu on pikk.

Uus valitsus süüdistab vana tohutute rahasummade raiskamises projektile, et ehitada keset Poolat uus suur lennujaam, rafineerimistehase PKN-Orleni ja teiste riigi kontrolli all olevate ettevõtete halvas juhtimises, avaliku meedia kuritarvitamises, spioonitarkvara ostmises poliitiliste vastaste jälgimiseks, administratsiooni ja riigiettevõtete kõrgemate ametikohtade täitmises lojaalsete inimestega ja valitsuse raha poliitilise fondina kasutamises.

"Need juhtumid on väga arvukad ja vajavad prokuröride erakordset otsusekindlust, aga ka suurt tähelepanu detailidele," ütles justiitsminister ja peaprokurör Adam Bodnar nädalavahetusel. "Eelmise valitsuse kuritarvituste menetlemine ei tohi olla propagandamehhanism, see peab olema korralik õiguslik töö."

Opositsioon väidab, et Tusk ja tema administratsioon on algatanud nende vastu nõiajahi.

"Kutsume kõiki heatahtlikke inimesi üles kaitsma neid tagakiusatavaid, keda Tusk ja Bodnar käsivad brutaalselt kohelda," ütles Suveräänse Poola parlamendiliige Michal Wos teisipäevasel pressikonverentsil.

Wos kaotas juunis oma parlamendi puutumatuse. Süüdistuse järgi oli ta seotud Pegasuse spioonitarkvara ostmisega, mida ta valitsuse väitel kasutas opositsioonipoliitikute pealtkuulamiseks.

Sel nädalal kaotab Tuski juhitud parlamendienamus tõenäoliselt ka Marcin Romanowski, teise Suveräänse Poola parlamendiliikme ja endise justiitsministri asetäitja, puutumatuse. Süüdistuse kohaselt oli Romanowski seotud justiitsfondi väärkasutamisega, mis oli mõeldud kuriteoohvrite abistamiseks, kuid mida prokuratuuri sõnul kasutati poliitilistel eesmärkidel.

Tusk ütles sel nädalal, et fondist varastati üle 112 miljoni zloti (26 miljonit eurot). Prokuratuuri sõnul võib väärkasutamise ulatus olla palju suurem, kuni 400 miljoni zlotini.

Justiitsfondi skandaaliga võivad olla seotud eelmise Poola valitsuse tippfiguurid, sealhulgas ka endine justiitsminister ja Suveräänse Poola juht Zbigniew Ziobro ja PiS-i esimees Jaroslaw Kaczynski.

Ajaleht Gazeta Wyborcza teatas eelmisel nädalal, et Kaczynski saatis Ziobrole kirja vahetult enne 2019. aasta parlamendivalimisi, hoiatades teda fondi poliitilistel eesmärkidel kasutamise eest, kuna see võib mõlemale parteile tagasilööke tuua. See sõnum jäeti ilmselt tähelepanuta kampaania ajal, mille kaheparteiline koalitsioon lõpuks võitis.

Ziobro, kellel ravitakse vähki, on avalikust elust peaaegu täielikult taandunud. Ta ütles uudiste veebisaidile Interia, et ta ei mäleta selle kirja saamist. "Minu arusaamist mööda tugines Jaroslaw Kaczynski kirja sisus meediaraportitele. Ta märkis, et kui need raportid on tõesed, ootab ta teatud samme," ütles Ziobro.

Ka Kaczynski ei mäleta kirja, kuid tunnistas, et selline kiri võis olla mõeldud peaprokurör Ziobro teavitamiseks, et viimane uuriks võimalikke probleeme justiitsfondi rahadega. "Ma saatsin kirja kõige sobivamale inimesele selles küsimuses," ütles Kaczynski pressikonverentsil.

Arvestades, et PiS ja Suveräänne Poola jagasid 2019. ja 2023. aastal ühiseid kampaaniakulutusi, võib ebaseaduslik rahastamine viia nende riikliku toetuse tühistamiseni, mis on üle 25 miljoni zloti (veidi üle 5,8 miljoni euro) aastas. Mõlemale parteile võidakse ka määrata kõigi 2019–2023 ametiajal saadud vahendite tagasimakse kohustus.

See halvaks nende võime tulevastel valimistel tõhusat kampaaniat korraldada.

PiS ja selle liitlased on kasutanud roomakatoliku preestri Michal Olszewski arreteerimist, et kujutada valitsuse liikmeid kättemaksuhimuliste fanaatikutena.

Olszewskit süüdistatakse selles, et tema juhitud sihtasutus võitis 100 miljoni zloti (veidi üle 23,4 miljoni euro) suuruse toetuse justiitsfondist ja hiljem osa sellest rahast haihtus. Tema toetajad väidavad, et teda koheldi halvasti ja piinati vanglas. Justiitsministeerium lükkas need väited tagasi.

"Oleme šokeeritud seoses isa Michael Olszewski arreteerimise ja kinnipidamise asjaoludega," ütles PiS-i parlamendiliige Michal Wojcik. Teised parlamendiliikmed süüdistasid uut valitsust poliitiliste kohtuprotsesside läbiviimises oma vaenlaste vastu.

Teine Tuski valitsuse suur eesmärk on PiS-i kohtureformide tühistamine. Nimetatud reformid tekitasid konflikti Euroopa Komisjoniga, mille hinnangul taganes Poola bloki demokraatlikest põhimõtetest sõltumatu õigusemõistmise õõnestamise tõttu.

Eelmisel nädalal tungisid prokurörid, vastuluureagendid ja politsei riikliku kohtunõukogu (KRS) kontorisse, et konfiskeerida dokumendid, mis on seotud distsiplinaarprotseduuridega kohtunike vastu, kes olid PiS-i kohtureformide vastu.

PiS-i-meelne meedia mõistis selle reidi hukka kui kättemaksukoalitsiooni rünnaku oma poliitiliste rivaalide vastu.

Bodnar on pannud ametisse ka erivoliniku, et vaadata üle kohtunike tegevus PiS-i mõju all olevas kohtunõukogus.

Samal ajal kutsus PiS oma toetajaid teisipäeva õhtul parlamendi ette protestima. "Õigusriigi põhimõtete rikkumine on kahjuks täna igapäevane nähtus," ütles partei.

Sama süüdistusega seisis ka partei ise silmitsi kaheksal võimul oldud aastal.