Kindralid kutsuvad Starmerit NATO tippkohtumise eel tõstma kaitsekulutusi

Briti uus peaminister Keir Starmer osaleb kolmapäeval Washingtonis NATO tippkohtumisel, mis on tema esimene reis pärast üldvalimisi. Eeldatakse, et ta läheb sinna Ukraina NATO-liikmesuse võimalikkust arutama, kuid samal ajal on Suurbritannias fookuses hoopis riigi enda puudulik kaitsevõime.
Kindral Patrick Sandersi sõnul on vägede arv kärbete tõttu murettekitavalt vähenenud ja laskemoonavarud on ohtlikult väiksed.
"Armee varude tegelik suurus pärast kahte aastat Ukrainale annetamist tõstab juuksed püsti," lisas Sanders. Ta hoiatas, et Venemaa, Hiina ja Iraani uus telg on veelgi surmavam väljakutse kui natside liit 1939. aastal.
NATO-l võib Sandersi sõnul olla vähem kui viis aastat, et uuesti relvastuda Venemaa rünnaku tõrjumiseks, kirjutas The Times.
Starmer on lubanud suurendada kaitsekulutusi 2,5 protsendini riigi SKP-st, kuid ei ole maininud kuupäeva selle saavutamiseks.
Kuid Sandersi hinnangul on isegi 2,5 protsenti SKP-st liiga vähe ja kutsus kulutusi tõstma lähemale kolmele protsendile. "Maailm seisab silmitsi ohtliku ajaga, mis on sarnane 1945. aastaga," hoiatas ta.
"Valitsus nõuab meilt hetkel kaugelt rohkem kui meie rahastus võimaldab," lausus Sanders. "Meil on hetkel väga suured rahalised kohustused, suurim on tuumaheidutusvahendite uuendamine, mis on absoluutselt vajalik."
"Aga me püüame seda teha samal ajal, kui moderniseerime õhuväge, mereväge ja maaväge ning täiendame laskemoonavarusid, püüame kasvatada meie kaitsetööstuse baasi ning hoolitseda meie inimeste eest nende elamistingimuste ja hüvitiste osas. Hetkel ei vasta meie ressursid nendele vajadustele," rääkis Sanders.
Neljatärnikindral, kes oli kindralstaabi ülem 2022. aastast kuni eelmise kuuni, ütles, et ta kaalus ressursimurede tõttu mitu korda ametist lahkumist. Ta otsustas jääda, sest arvas, et lahkumine ei avaldaks mõju.
Sandersi hoiatused kordasid idapoolsete NATO riikide sõnumit, kes kutsuvad Washington DC-sse kogunenud liidreid, sealhulgas Starmerit, üles tõstma kaitsekulutuste miinimummäära kolme protsendini.
Hoolimata hiljutistest pingutustest kulutab endiselt 31 NATO liikmest 20 kaitsele alla kahe protsendi SKP-st, sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa. Suurbritannia kulutab 2,3 protsenti, jäädes alla USA-le, Hiinale, Venemaale ja Indiale. Võrdluseks, Poola kulutab 4,1 protsenti ja Eesti 3,4 protsenti.
"Ma arvan, et peaksime ütlema, millal jõuame kahe ja poole protsendini," teatas endine mereväeadmiral Alan West. "Oodata kuni olukord võimaldab pole piisavalt hea – Putin ei oota, kuni meie olukord on piisavalt hea, enne kui ta ründab."
West tervitas leiboristide plaane avaldada strateegiline kaitseülevaade, et selgitada, kuidas liigutakse 2,5 protsendini. "Konservatiivide plaani kohaselt oli raha juba programmi voolamas. Nii et kui te ei ütle, et jõuate kahe ja poole protsendini aastaks 2030, siis ei lisata midagi," märkis ta.
"Oleme paljudest teistest riikidest ees, kuid peaksime siiski püüdlema selle poole," ütles West 2,5-protsendise eesmärgi saavutamise kuupäeva kohta. "See oleks väga hea sõnum ameeriklastele, eriti Donald Trumpile."
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles aprillis, et Ukraina õigustatud koht on NATO-s. "Töö, mida me praegu teeme, seab teid pöördumatule teele NATO- liikmesuse suunas, nii et kui aeg on õige, võib Ukraina kohe saada NATO liikmeks," lisas ta.
On teada, et Starmer toetab samme, mis asetavad Ukraina pöördumatule teele liikmesuse suunas, ja ta rõhutas otseselt Zelenskile, et Suurbritannia toetus on vankumatu.
"Me teame, et need on tõsised ajad – sõda Euroopas, konflikt Lähis-Idas, kasvav Venemaa agressioon, suurenevad ülemaailmsed ohud – sellepärast oleme täielikult pühendunud kaitsekulutustele 2,5 protsenti SKP-st," lausus Briti kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: The Times









