Nõo lihatööstuse müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustükk ütles, et eestlased tarbivad jaaninädalal liha tavapärasest kaks korda rohkem ehk kokku hinnanguliselt 5000 tonni.

"Viimastel aastatel on trend veel meie hinnangul selline, et eestlased ei osta enam lihatooteid varuga ette, vaid pigem jätavad oma ostuotsuse viimastele päevadele. Eestlased on traditsiooniliselt armastanud väga sealiha, kuid me oleme märganud, et viimastel aastatel on kanaliha tarbimine kasvanud," rääkis Kruustükk.

Kruustükk lisas, et inimesed teevad oma toiduvalikuid varasemast palju teadlikumalt ning uurivad poes hoolikalt toidusilte ehk eelistavad tervislikumalt toituda.

Kruustüki sõnul on eriti suur nõudlus jätkuvalt grillvorstide järele. Grillvorste toodetakse tema hinnangul isegi rohkem kui grill-liha ja šašlõkki.

"Eestlased tegelikult läbi aegade on armastanud toorvorste süüa. Need on liharohkemad," ütles Kruustükk.

Atria Eesti tegevjuht Meelis Laande tõi aga muutusena esile selle, et praegu ei osteta enam Eestis kasvatatud loomade liha nii palju, kui varem osteti.

"Peab ütlema, et põhiline hindamiskriteerium on ikkagi hind. Et palju toode maksab ja vahest võib olla, et kohalikust toormest valmistatud kaup on kallim, aga ei pruugi olla," ütles Laande.

Laande sõnul süüakse jaanipäeval liha jätkuvalt sama palju, kui kümme aastat tagasi.

"Inimesed tarbivad ikka enam-vähem sama palju grillvorste, grill-lihasid, maitsestatud lihasid. Küll võib muudatusi näha siis pigem, kui on ilmast tulenevad põhjused. Kui on ikka koledam ilm, siis rohkem tarbitakse grillvorste. Kui on ikkagi ilus ilm, siis läheb ka grill-liha väga hästi," sõnas Laande.