Saksa kaitseminister Borius Pistorius tutvustas ettepaneku Berliinis NATO rajamise 75. aastapäeval.

"See on verstapost. Meie eesmärk on ümberkorraldada Bundeswehri nii, et see on parimal viisil ette valmistatud kaitseks, ette valmistatud sõjaks. Mitte kellelgi ei tohiks tekkida mõtet rünnata NATO territooriumi. Just sellist sõnumit me saadame," vahendas Pistoriuse sõnu Financial Times.

Üheks oluliseks muutuseks on senise keeruka juhtimissüsteemi asendamine ühise juhtimisega. Hetkel on Bundeswehril kaks operatiivjuhtimisega tegelevat asutust, kuus sõjalist organisatsioonipiirkonda ning 27 eraldiseisvat planeerimisametit.

Uue juhtkonna käsutuses oleks neljast võrdväärsest harust koosnev Bundeswehr: lisaks maa-, õhu- ja mereväele tekib ka kübervägi. Pistoriuse sõnul on kübervõimekuse tähtsuse tõstmine vajalik tuleviku sõjapidamise tagamiseks.

Ministeerium andis sõjaväeametnikele aega plaanide elluviimiseks kuus kuud. Veel üks oluline ministeeriumi nõue on, et Bundeswehr peab olema valmis kohustusliku ajateenistuse kehtestamiseks, kui valitsus vastava otsuse langetab. Saksmaa kaotas kohustusliku ajateenistuse 2011. aastal.

Kaitseministeeriumi avalikustab oma ettepaneku ajateenistuse konkreetse vormi osas lähinädalatel. Kõige tõenäolisemaks peetakse niinimetatud Skandinaavia mudelit, kus tegelik ajateenistusse kutsutute arv on madal, mistõttu kõik kutsealused ei teenigi aega. Samuti laieneks ajateenistus võrdsetel alustel nii meestele kui naistele.

Pistorius ütles, et meetmete eesmärgiks on ette valmistada Bundeswehri uueks väljakutseks, mis on tegelikult vana väljakutse.

Saksamaa suurendab sel aastal kaitsekulutusi esimest korda aastakümnete jooksul kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP-st), mis on pikaaegseks NATO eesmärgiks.

Reformide kavandamisel pööras ministeerium erilist tähelepanu Ukraina tegeliku sõjapidamise kogemusele sõjas Venemaaga. Just vajadus sõjaväe struktuuri muutmise järele oli üheks peamiseks ametnike järelduseks.

Kuigi Saksamaal on üks suurimaid armeesid NATO-s, milles on 182 000 tegevväelast, pole see praegu õiges seisus Berliini ja selle NATO liitlaste strateegilistele väljakutsetele vastamiseks. Seni oli Bundeswehri peamiseks ülesandeks kriisiolukordade lahendamine Saksamaal ja humanitaarsetes missioonides osalemine välismaal.

Pistorius lisas, et reformid võimaldavad Bundeswehril langetada kiiresti vajalikud otsused ning teevad Saksa valitsuse ja NATO liitlaste suhted armee juhtkonnaga sirgjoonelisemateks.