Eksperdid ennustavad Saksamaale ainult 0,1-protsendilist majanduskasvu

Viis Saksamaa tähtsaimat majandusuuringute mõttekoda ennustab riigile sel aastal ainult 0,1-protsendilist majanduskasvu, tuues põhjuseks välja ekspordi langust ning nõrka sisenõudlust.
Ühise majandusprognoosi avalikustasid Saksamaa Majandusuuringute Instituut (DIW Berlin), Ifo Instituut, Halle Majandusuuringute Instituut (IWH), Leibnizi Majandusuuringute Instituut (RWI Essen) ja Kieli Instituut (IfW Kiel).
Veel kuus kuud tagasi ennustasid samad mõttekojad, et Saksa majandus kasvab 2024. aastal 1,3 protsenti.
Mõttekojad hoiatasid, et Saksamaa majanduse sisenõudlus kasvab oodatust aeglasemalt, samas kui kõrgetest gaasi- ja elektrihindadest tingitud konkurentsieelise minetamine energiamahukate kaupade tootmisel vähendas ekspordimahte.
"Tsükliliste ja struktuursete tegurite koosmõjul on majandusareng loid. Kuigi taastumine algab tõenäoliselt kevadel, pole üldine [majanduskasvu] suundumus tugev," ütles mõttekoja IfW Kiel majandusuuringute juht Stefan Kooths.
Saksa majandus langes eelmisel aastal 0,3 protsenti, olles maailma suurimatest majandustest kõige kehvema majanduskasvu näitajaga riik. Siiski ennustavad mõttekojad, et majanduskasv naaseb järgmisel aastal, ulatudes 1,4 protsendini.
Traditsiooniliselt riigi tugevuseks olnud masinate ja seadmete tootmissektor on sattunud raskustesse kõrgete energiahindade ja nõrga välisnõudluse tõttu, samal ajal kui Saksa tarbijad vähendasid kulusid kõrgete hindade ja intressimäärade tõttu.
Saksa majandusele avaldab negatiivset mõju ka valitsuse vajadus vähendada kulusid, et pidada kinni põhiseaduses sätestatud rangest eelarvereeglist.
Mõttekojad ennustavad, et Saksa valitsuse eelarvepuudujääk väheneb sel aastal 1,6 protsendini ning 2025. aastal langeb see ainult 1,2 protsendile.
Prognoosi järgi aeglustub ka inflatsioon. Kui veel eelmisel aastal tõusid tarbijahinnad Saksamaal 5,9 protsenti, siis selleks aastaks ennustatakse 2,3-protsendilist inflatsiooni ja 2025. aastal 1,8-protsendilist inflatsiooni.
Samas kasvavad nominaalpalgad sel aastal 4,6 protsenti ja järgmisel aastal 3,4 protsenti.
"See tähendab, et reaalpalgad kasvavad kogu prognoosiperioodi jooksul ning nad teevad tasa 2022. aastal ja 2023. aasta esimesel poolel aset leidnud kaotusi," seisab prognoosis.
Siiski naasevad reaalpalgad energiakriisieelsele 2021. aasta tasemele alles järgmise aasta teises kvartalis.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: FT








