Hollandi valimiste võitja Wilders ei hakka peaministriks

Hollandis teatas parempopulistliku Vabaduspartei (PVV) esimees Geert Wilders kolmapäeval, et temast ei saa riigi peaministrit, kuna tal pole selleks piisavalt toetust.
"Ma saaksin peaministriks vaid siis, kui kõik koalitsiooni osapooled seda toetavad. See pole nii," kirjutas Wilders sotsiaalmeedias.
Wildersi juhitud Vabaduspartei võitis sügisel Hollandis toimunud parlamendivalimised. Partei on tuntud oma rangete seisukohtade poolest immigratsiooni, islami ja Euroopa Liidu osas. Näiteks nõuab partei programm mošeede ja koraani ebaseaduslikuks kuulutamist ning referendumit Euroopa Liidu liikmesuse üle.
Wilders ütles kolmapäeval, et soovib parempoolset valitsust ning vähem asüülitaotlejaid ja immigratsiooni.
"Armastus oma riigi ja valijate vastu on suurem ja olulisem kui minu enda positsioon," lisas Wilders.
Vabaduspartei sai Hollandis 22. novembril toimunud erakorralistel valimistel peaaegu neljandiku häältest ja 37 parlamendikohta 150-kohalises alamkojas. Kuigi valimistest on möödunud üle 100 päeva, pole Wildersil seni valitsuse moodustamine õnnestunud.
Hollandi meedia kirjutas juba varem, et Wilders on valmis loobuma peaministriks saamisest.
Hollandi rahvusringhääling NOS viitas siis asjaga kursis olevatele anonüümsetele inimestele, et Wildersi partei ja veel kolm seni kõnelustel osalenud parempoolset ja paremtsentristlikku erakonda kaaluvad ideed, mille järgi jäävad erakondade juhid parlamenti ning riiki hakkab valitsema ekspertidest koosnev valitsus.
Läbirääkijad nimetavad antud plaani "parlamendiväliseks" valitsuseks, mille puhul täidaks ministrite ja peaministri rolli ühegi erakonnaga lähedalt mitteseotud eksperdid ja poliitikud, kes teeks tihedalt koostööd parlamendiga.
Wilders ütles juba 14. veebruaril, et ta on valmis kaaluma kõiki võimalusi valitsuse moodustamiseks, kaasa arvatud vähemusvalitsust ning niinimetatud parlamendivälist valitsust, et vältida erakorralisi valimisi. Samas näitavad arvamusküsitlused, et Wildersi erakond võib koguda erakorraliste valimiste puhul ligi kolmandiku häältest ehk 50 parlamendikohta.
Toimetaja: Mark Gerassimenko, Karl Kivil
Allikas: Reuters/NOS/BNS








