Valge Maja avaldas reedel, et Venemaa võib juba järgmisel nädalal alustada sõjalist pealetungi või püüda ärgitada konflikti Ukrainas.

"Venemaa on koondanud Ukraina piiridele ja Valgevenesse piisavalt lahingvalmis relvajõudusid, et alustada ulatuslikku sõjategevust Ukraina vastu. Sõjaline valmisolek rünnaku alustamiseks on olemas. Kas ja millal täpselt rünnak toimub, sõltub Putini otsusest," kommenteeris Indrek Sirp.

"Eesti valitsus on arvestanud võimalusega, et Venemaa alustab lähiajal sõjategevust Ukraina vastu. Kuigi Eestile ei ole otsest sõjalist ohtu, siis sõjategevusega võivad Eestile kaasneda otsesed ja kaudsed mõjud nii sõjapõgenike, majanduslike mõjude kui ka Venemaa mittesõjaliste hübriidrünnakute näol. Riigil on tegevuskava selleks puhuks, mida jooksvalt täiendatakse vastavalt olukorrale," lisas ta.

Laupäeva pärastlõunal helistas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen peaminister Kaja Kallasele, et arutada julgeolekuolukorda Ukrainas.

Telefonikõnes räägiti viimastest arengutest seoses Venemaa agressiivse käitumisega Ukraina suunal, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Kallas ja von der Leyen arutasid käimasolevate intensiivsete diplomaatiliste pingutuste perspektiivi ja Ukraina toetamise olulisust.

Kallas rõhutas vajadust leida kiiresti täiendavaid viise Ukraina majanduse toetamiseks.

Samuti arutati mahuka ja mõjusa sanktsioonide paketi ettevalmistusi. Kallas rõhutas, et Euroopa Liit peab olema valmis sanktsioonid kohe rakendama, kui selleks vajadus tekib.

Ühtlasi märkis peaminister, et Eesti saatkond Kiievis jätkab tööd ning teeb tihedat koostööd Euroopa Liidu esindusega Ukrainas.