"Saime sel nädalal tanklates uusi hindu näha. Bensiini 95 hind kerkis 1,639 euroni ühe liitri kohta, bensiin 98 maksab 1,689 eurot liitri kohta ja diisel on 1,4 eurot," ütles Riikoja.

Jaagant ütles, et me oleme hindadega täiesti uutel tasemetel.

"Aus oleks siin kõrval lugeda üles ka teisi hindu, kartuli hindu ja banaani hindu. On ka väga palju muid asju, mis on kallimaks läinud. Kütus on see, mida inimesed väga kergesti märkavad ja mille hind ei jäta mõjutamata ka kõiki teisi hindu," ütles Jaagant.

Riikoja märkis, et kütuse hinna liikumine on pidevalt silma all, aga siiani ei saa täheldada, et pärast hüppelist kütuse hinna tõusu kütuse tarbimine samavõrra väheneks. "Inimesed ikkagi sõidavad niipalju, kui neil sõita on vaja, mis näitab seda, et Eestis on kütus hädavajalik esmatarbekaup," lausus Riikoja.

Riikoja sõnul on isiklik auto tänase ühistranspordi korralduse juures, suuremated linnad kõrvale jättes, hakkamasaamiseks hädavajalik.

Riikoja tõdes, et Eesti on ka Euroopa riikide võrdluses kõrgemate hindadega riikide seas.

Jaagant ütles omalt poolt, et kütus on küll esmatarbekaup, aga sealjuures on palju ka Eesti inimeste mugavust. "Kui need hinnad veel tõuseksid, siis küllap me hakkaksime nägema ka tarbimise vähenemist," sõnas ta.

Jaagant ütles, et ta ei ole kindel, kas siin olukorras oleks lahenduseks aktsiisipoliitika muutmine.

Riikoja ütles selle kohta, et mõtteainet oleks siin ehk konkurentsiametile.

Jaagant meenutas, et eelmine valitsus langetas ajutiselt kütuseaktsiisi ning praegune valitsus on sisuliselt otsustanud sellega jätkata. "Meil on juba niigi aktsiisi allapoole tõmmatud, nii et eks me peame harjuma sellega, et meil hakkavad olema hinnad kallimad. Igast võimalikust vaatenurgast on näha, et see hinnatõus saab olema alanud aastal ikkagi päris krõbe," sõnas ta.

Jaaganti hinnangul ei käi palgatõus praegu hinnatõusuga ühte jalga. "Seda võib ka niipidi mõelda, et äkki on asi tuludes, mitte kuludes."