Sealihatootjate keerulise olukorra on põhjustanud söödavilja järsk hinnatõus ning sealiha üliodav kokkuostuhind, selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Seakasvatuse sektoris on viimased pool aastat olnud väga keeruline olukord, kus vabaturu hind on langenud umbes kolmandiku võrra madalamaks tootmise tegelikest kuludest. Samas tootmiskulud järjest kasvavad, päris palju on olnud juttu energiakulude tõusust viimastel kuudel, kuid juba möödunud aastal hakkas tegelikult väga erinevate toomissisendite hindade tõus ja seakasvatuse jaoks on hästi kriitiline see, et söödavilja hind on väga-väga palju tõusnud ja selles olukorras majanduslikul toime tulla on ülikeeruline," ütles Sõrmus.

Näiteks Põlvamaal on otsustanud olude sunnil seakasvatuse lõpetada Haameri talu, ütles talu perenaine Ave Haamer.

"Tegelikult kõik asjad paneb turul paika hind ja hinda meie tootjatena mõjutada ju ei saa, seda kokkuostuhinda, millega meilt liha kokku ostetakse. Sellise hinnaga, nagu viimased aastad Euroopas on sealiha hind olnud - Eesti seakasvataja ei suuda mitte kunagi sellise hinnaga sealiha toota kasumlikult ja kui siia Eestisse sisse tuuakse tohutult Hispaaniast, Saksamaalt ja Taanist sealiha, siis me ei suuda sellega konkureerida," selgitas Haamer.

Valitsuse toetused on aidanud seakasvatajatel kuidagi siiani toime tulla.

Roomet Sõrmus ütles, et mõningast leevendust on pakkunud valitsuse toetustpakett, mis jaanuaris välja maksti. "Aga  selline toetus pikaajaliselt probleemi ei lahenda, kui turuhinnad ei lähe sellisele tasemele, mis tootmiskulusid ära katab, siis pikaajaliselt majanduslikult jätkusuutlik olla on sisuliselt võimatu. Tarbijate poole pealt on kindlasti oluline see, et kuidas meie saame tarbijatena oma kodumaiseid põllumehi toetada, eelistada eestimaist sealiha, Eestimaa toitu," ütles ta.