President ütles politsei- ja piirivalveameti ajakirjale "Radar" antud pikemas intervjuus, et kui kõrvutada Eestit teiste Euroopa riikidega, pole objektiivselt võttes elu Eestis ebaturvaline.

"Kui inimesed tunnevad oma turvalisuse pärast muret, siis peame vaatama, mis see emotsionaalne põhjus või probleem selle taga on. Üks põhjus võib muidugi olla, et meil on ühiskonnas küllalt palju sellist mitte üliraskete tagajärgedega olemist kuritegevust ja koduvägivalda, mis paneb paljud inimesed hirmu tundma." 

Teine nähtus, mille tõttu võib turvatunne edaspidi väheneda, on Kaljulaidi hinnangul verbaalne väärkohtlemine.

"Vaatame kasvõi interneti kommentaariumi, mis tundus võibolla algul süütu, et las inimesed räuklevad ennast seal välja. Nüüdseks on aga moodustunud institutsionaliseerunud kommuunid, isegi võib-olla mõne erakonna toetatud portaalid, mille nimed võivad tekitada arusaama, et tegemist on ajakirjandusega," rääkis Kaljulaid.

"Seal on tegelikult hästi palju kurja ja vihkamist. See hakkab kindlasti mingil hetkel hammustama ka inimeste turvatunnet. Kui autoriteetses allikas kedagi verbaalselt väärkoheldakse, siis inimene, kes on ise mingil põhjusel hästi õnnetu, aga tal on jällegi võim kellegi nõrgema üle, võibolla väärkohtleb teda samamoodi, sest see näib nüüd lubatud," lisas president.