Kaheksa kuuga panga püsti pannud Coopi panga tegevjuht Margus Rink ütles ERR-ile, et ehkki hulk tööd on lühikese ajaga ära tehtud, seisab suurem töö alles ees.

"Meil on hull töö ära tehtud, aga me oleme siiski stardikoridoris ja pakkudele asunud," kirjeldas Rink hetkepositsiooni.

Coopi panga eelkäijal Krediidipangal oli 10 000 klienti, ent uue panga potentsiaalne kliendibaas oleks 100 000 klienti, mis soovitakse saavutada kolme aastaga.

Rinki sõnul ei püüa nad konkureerida suurpankadega, kes pakuvad traditsioonilisi pangateenuseid, vaid plaanivad läheneda turule teistmoodi ehk tegutseda vabas nišis.

"Esimese Eesti pangana me läheme tegema pangandust kaubanduse sisse," selgitas Rink leitud nišši. "Kui teised pangad tagurdavad välja maapiirkondadest oma kontorite ja sularahaautomaatidega, siis meie sõidame jõuliselt vastassuunas ehk me läheme nendesse kontoritesse sisse."

Coopi panga nõukogu esimees Jaanus Vihand ütles, et nende eesmärk ei olegi konkureerida suurpankadega ning nad jäävad väikeseks nišipangaks veel paljudeks aastateks.

2020. aastal börsile

Kui Coopi jaekett on ühistuline ja põhineb üksnes Eesti kapitalil ning tegutseb üksnes Eesti turul, siis ei saa Vihandi sõnul samas välistada, et pank laieneb Eesti piiridest väljapoole, sest see on on jaeketist eraldiseisev juriidiline keha.

"Meie eesmärk on lähemate aastate jooksul jõuda ka börsile. Börsi kaudu võib ka erinevaid omanikke tulla siia juurde," viitas Vihand võimalikule väliskapitali kaasamisele. "Coop jääb alati põhiomanikuks, aga kas siia tuleb natuke väliskapitali juurde ühes või teises vormis, seda välistada kindlasti ei saa."

Pangajuhi Margus Rinki sõnul näitavad praegused prognoosid,et pank vajab lisakapitali umbes 2020. aastal, mistõttu muutub börsileminek aktuaalseks ilmselt siis.

"Siis on omanike otsus, kas nad viivad ise kapitali sisse või kaasavad seda väljastpoolt kapitaliturult. Tänane enamusomanik Coopi näol on öelnud, et ta hea meelega näeks, et järgmises arenguetapis oleks nendel Coopi panga klientidel võimalik saada ka Coopi panga omanikuks," selgitas Rink börsivõimalust.

"Loomulikult on see kõik hetkel hüpoteetiline ja sõltub sellest, kuidas Coopi pangal lähiaastatel minema hakkab."

Kolm teenindustaset

Coopi pank pakub eeskätt igapäevapangandus- ja finantseerimisteenuseid, rajades nii pangakontorid kui ka väiksemad pangapunktid, kus saab vormistada kontot, pangakaarti ja väikelaenu.

"Esimene teenindustase on sisuliselt pangakontor, aga see kontor on ehitatud suurematesse kauplustesse. Teine teenindustase on see, kus on infopunkt, kus saab täita blankette-avaldusi, saab avada kontot, laenutaotlusi esitada ja, tõepoolest, seda teevad juba kauplusetöötajad - kui kontoris on pangatöötajad, siis teeninduspunktides on kauplusetöötajad," kirjeldas Vihand.

"Kolmas teenindustase on lihtsalt infopunktid, kus siis saab infot küsida ja teatud avaldusi täita ja neid siis kaupluse kaudu teele panna," lisas Vihand.

Rink selgitas, et oma sularahaautmaate pank rajama ei hakka.

"Sularahaautomaadi võrku me endale looma ei hakka - me ei näe mõtet sellel 2017. aastal. Eestis on 760 sularahaautomaati, kõigile Coopi panga klientidele, kes on meie pakettidega liitunud, on kõigist nendest ilma lisatasuta sularaha väljavõetav."

Rahvusvahelise paketiga liitujatele on sularaha väljavõtt tasuta üle maailma kõigis ca 3,5 miljonis sularahaautomaadis.

Aastane hoiuseintress 1,5 protsenti

Kui teised pangad hoiustavad raha nullintressiga, siis Coopi pank maksab aastase hoiuse pealt intressi 1,5 protsenti, sest pank vajab kasvamiseks ja klientidele laenuandmiseks hoiustajate raha.

Pikaajalisemate hoiuste puhul tõuseb intress veelgi kõrgemale.

Rinki sõnul on Coopi pank kasumlik, teenides praegu iga kuuga 200 000 kuni 300 000 eurot kasumit. Mahtude kasvamisega peaks hakkama kasvama ka kasum.

Väikelaenude krediidikulukuse määr on Rinki hinnangul turutasemega konkureeriv, jäädes vahemikku 13-25 protsenti, sõltudes laenusummast, kliendi maksevõimest jms.

"Me ei lähe mingisugusesse hinnasõtta. Meie hinnad on tuletatud turutasemest," ütles Rink.

Ohtu, et pank turu kallite kiirlaenudega vastutustundetult üle ujutab, Rinki sõnul ei ole.

"Me oleme ikkagi universaalpank, me käitume väga vastutustundlikult, meie laenamisele kehtivad väga selged reeglid - kui klient taotleb kaupluses väikelaenu või krediitkaarti, siis see otsus langetatakse ikkagi meie infosüsteemides, seda otsust ei tee kohapeal see müüja," selgitas Rink.

"Küll ta saab meile lisainformatsiooni anda, kui ta seda klienti tunneb-teab, mis omakorda on meie eelis, et meie laenuotsused on kindlasti kvaliteetsemad - lisaks numbritele me teame ka natukene rohkem nende inimeste tausta seal kohapeal," ütles pangajuht.

Järgmiseks pensionifondid

Coopi pank plaanib umbes kahe aasta pärast siseneda ka pensioniturule, hakates pakkuma oma pensionifonde, mis investeeriksid eeskätt Eesti majandusse. Praegu pank end selle teenuse pakkumiseks veel küpseks ei pea.

Elu- ja kodukindlustust ning investeerimisfonde pank praeguse plaani kohaselt pakkuma ei hakka, sest ei hinda oma potentsiaalseid kliente neid teenuseid vajavateks, lisas Rink.