Kaarsilla kaare tõstmine on kogu remondiperioodi üks keerulisemaid etappe, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sild ise on 60 meetrit pikk, ühes otsas on kaks tugiosa ja nende vahe on kaks meetrit. Tõste ajal tagada see stabiilsus, et see kaar ümber ei kuku, selleks oleme ka oma tehnoloogiat ehituses muutnud. Ennem tõstet ehitame selle uue konstruktsiooni valmis ja siis alles tõstame," selgitas Kaarsilla remondi projektijuht Robert Sinikas.

Pea 60 aastat tagasi ehitatud sild on seestpoolt isegi parema tervise juures kui alguses kardetud.

"Kui vaadata seda, kui vana see sild on, siis me tegelt kartsime, et betoonikahjustused ei ole mitte ainult pindmised, vaid on ka läbivad. Aga praeguseks hetkeks ei ole me täheldanud suuri defekte, mis häiriks meie ehitust," lisas ta.

Ka linnaelanikud on viimaks leppinud sellega, et üle jõe saamiseks nüüd suurem ring teha tuleb ja saavad aru, et Kaarsillale ronimine on tänases olukorras eluohtlik. Remondi alguses leidus aga neidki, kes keelavatest märkidest hoolimata siiski üle kaare kõndida tahtsid.

Tartu linna teedeteenistuse juhataja Urmas Mets ütles, et linnakodanikud on remondi vajalikkusest aru saanud.

"Päris alguses oli meil sellega probleeme, aga tundub, et siiski linnakodanikud, elanikud on aru saanud, et see remont oli hädavajalik ja need lisameetrid, isegi kilomeetrid võeti rahulikult vastu ja ilma suuremate probleemideta oleme hakkama saanud," ütles Mets.

Kaarsild peaks uuesti liiklemiseks avatama oktoobrikuus.