Korterelamud tulevad ERM-i naabrusesse kindlasti. Kui praegu kehtiva planeeringu järgi oleks võimalik lisaks korterelamutele rajada ERM-i lähedusse ka äripindu, siis uue, menetluses oleva planeeringu järgi seda enam teha ei tohiks - uus planeering lubab kortermaju ehitada küll kolmandiku võrra väiksemas mahus, kuid keelab äripinnad täielikult.

"Tartu valla huvi on kindlasti see, et see piirkond areneks seal kooskõlas ERM-i uue peahoonega, mis on kindlasti selline keskne koht seal. Kindlasti on seal ka maaomanikel suuri huvisid oma kinnisvara arendada ja uus planeering kitsendab isegi seda korterelamute ehitamist. Aga teema on just selles, et kas seal äripinnad võiks olla või mitte," arutles Tartu vallavanem Aivar Soop.

Lukas leiab, et uues planeeringus kavandatud äripindade kaotamine pidurdaks piirkonna arengut.

"Me eeldasime planeeringuprotsessis ka kümme aastat tagasi juba seda, et ümbruses on samamoodi erifunktsioonilised võimalused. Meile on üllatus see, et näiteks üks suur ala, mida praegu planeeritakse, mis oli esialgu sada protsenti ärimaa, kuhu pidid tulema avalikud funktsioonid, teenindusasutused, on nüüd läbi täpsustuste jõudnud faasi, kus nad on sada protsenti elamumaa," ütles ERM-i direktor Tõnis Lukas "Aktuaalsele kaamerale".

"Eesti Rahva Muuseumi ülesanne on olnud, ja seda on ka avalikult nähtud, genereerida muudatused-uuendused siin piirkonnas, panna elu käima. Nüüd selle suure 200-300-aastase perioodi alguses kohe matta meid magalasse maha ei ole õige," leiab Lukas.

Ka Tartu linn pooldab pigem eriilmelise piirkonna loomist.

"Tegelikult peaks nii suurte alade planeerimisel ikkagi sellist vaheldusrikkust olema ehk ükskõik, millise monofunktsionaalsuse vältimine on väga oluline. Linnal oli vastupidine mure, et see oli väga palju sotsiaalotstarveteks planeeritud maa ja ta ka ei arenenud. Ehk me peaksime neid erinevaid funktsioone ikkagi üritama kombineerida," leidis Tartu abilinnapea Jarno Laur.