Korruptsioonivastane strateegia 2013-2020 kiideti heaks 2013. aasta oktoobris ning igal aastal esitatakse valitsusele järgmise nelja aasta strateegia rakendusplaan koos eelmise aasta aruandega.

2016. aastal on kõrgendatud tähelepanu all olnud avalike äriühingute läbipaistvuse suurendamine ning olulisemateks edasiminekuteks on riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustatud komisjoni ehk nimetamiskomitee loomine.

Korruptsioonivastase strateegia täitmise olulisemate probleemidena toob aruanne mõjuanalüüsi ning elanike, ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate küsitluse tulemusena välja paigalseisu tervishoiu korruptsiooni vältimisel, riskihinnangute puudumist riigihangete järelevalves ning noorte inimeste ja kohalike omavalitsuse volikogude ning riigikogule liikmete tolerantsemaid hoiakuid korruptsiooni suhtes. Mõnevõrra on vähenenud inimeste usk riigi võimesse korruptsiooni ennetada ehk 32 protsendilt 30 protsendile.

Positiivsena toob aruanne välja, et inimeste korruptsiooniteadlikkus on valdavalt paranenud. Oluliselt vähem on altkäemaksu küsitud seoses avalike teenuste osutamisega politsei ja tehnoülevaatusega seotud tegevustes.

Vähenenud on hüpoteetilises olukorras korruptiivselt käituvate elanike, ettevõtjate ning avaliku sektori esindajate osakaal. Kasvanud on nende ettevõtete osakaal, kus läbipaistvus on juhtimispoliitika osa.

Paranenud on korruptsioonikuritegude avastamis- ja uurimisvõimekus. Vähenenud on nende ettevõtjate osakaal, kes peavad korruptiivset tegevust riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ja ettevõtete vahel laialt või üsna laialt levinuks. Enamike strateegias seatud mõõdikute osas on liigutud soovitud suunas.

Ernst & Youngi läbiviidud ning riigikantselei rahastatud strateegia mõjuanalüüsi tulemusel esitatud ettepanekud olemasolevate tegevuste mõjusamaks rakendamiseks või uute tegevuste lisamiseks viiakse vajadusel sisse 2018. aasta rakendusplaani, kuna mitmel juhul eeldab uute tegevuste lisamine täiendavat analüüsi või pooltevahelisi läbirääkimisi.