Keskpanga hinnangul peaks Eesti mõtlema, mida teha, et teised välispangad sakslaste eeskujul samuti eemale ei tõmbuks.

Deutsche Banki otsus ei olnud suur üllatus, eriti värske rahapesuskandaali valguses, kus suur osa oli ka Eesti pankadel. Deutsche Bankil on varasemast kaelas sadadesse miljonitesse ulatuvad trahviotsused seoses Venemaalt tulnud rahapesuga. Samas tulu, mis Deutsche Bank Eesti ja Läti sugustele väikeriikidele dollarimakseid vahendades teenib, ei ole loomulikult suur.

Samal põhjusel - väike tulu, kuid suured riskid - kaaluvad dollarimaksete vahendamisest loobumist mitmed teisedki pangad.

"Ta on trend üle maailma ja just väiksemates riikides, kus turu maht on väike, on raske väga suurtele korrespondentpankadele põhjendada riskide võtmist," kommenteeris Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Dollarimaksed on oluline teenus välisturgudel tegutsevatele ettevõtetele. Möödunud aastal tehti Eestis enam kui 240 000 dollarimakset kogusummas 11,8 miljardit eurot. Piiriüleste makstete käibest moodustasid dollarimaksed 23 protsenti.

Eesti suurimad pangad Swedbank ja SEB jäid Deutsche Banki otsust kommenteerides napisõnaliseks. Swedbank ütles vaid seda, et jätkab dollarimaksete pakkumist valitud korrespondentpankade vahendusel, kuid täpsemaid kommentaare polnud nõus andma. Muu hulgas ei vastanud pank küsimusele, kas sedavõrd olulise partneri ärakukkumine võib tähendada hinnatõusu.

"See on pigem täna märgiline ja me peame kindlasti mõtlema selle peale, et miks rahvusvahelised pangad võivad selliseid otsuseid langetada ja mida me saame teha, et teised pangad samasuguste otsustega ei järgneks," rõhutas Müller.

Mülleri sõnul on Eesti teinud rahapesu vältimiseks viimastel aastatel palju. Samas võib välispankadele mõjuda ohumärgina näiteks meie rahvusliku uhkuse, e-residentsuse projekt.

"Võib-olla rahvusvahelise panga vaatest on see ohtlik turvaauk, kus Eestiga mitteseotud isikud saavad Eesti kaudu arveldada. Seda on ka ühe riskina nimetatud," nimetas Müller.