Mullu juulis registreeriti politseis 3886 niisugust vihakuritegu, tänavu juulis aga 5468, vahendas BBC.

Siseministeeriumi andmtest selgub, et augustis vihakuritegude arv taas vähenes, kuid on jäänud siiski kõrgemale tasemele kui enne EL-i liikmesuse referendumit.

Siseminister Amber Rudd ütles, et valitsuse eesmärk on nende kuritegude vähendamine.

Vihakuritegude arv kokku oli aastal 2015-2016 varasemast aastast 19 protsenti kõrgem.

Viimaste andmete kohaselt registreeriti politseis 62 518 vihakuritegu. Nendest 79 protsenti olid ajendatud rassivihast, 12 protsenti seksuaalsest orientatsioonist, 7 protsenti religioonist ning 6 protsenti kuritegusid pandi toime invaliidide ja 1 protsent transseksuaalide vastu.

Pärast EL-i referendumit mõistis toonane peaminister David Cameron vihakuriteod hukka. Juulis avalikustas valitsus vihakuritegude vastase plaani, mis Ruddi sõnul paneb paika, kuidas vihakuritegusid vähendada, suurendades nendest teatamist ja parandades ohvrite toetamist.