160. aastapäeva tähistav Tori hobusekasvandus on muutuste ajajärgus
Tori hobusekasvanduse 160. aastapäeva puhul toimunud noorhobuste jõudluskatsete eel näidati publikule hobuseid, kes omasuguste hulgas paneksid kinni mis tahes missi- või misterivalimised. Hobusekasvandus ise on aga praegu muutuste ajajärgus.
Vanas hobusekasvanduses juba traditsiooniks saanud võistluste eel näidatud hobused olid tõepoolest sedavõrd kaunid, hooldatud ja hoolitsetud ning nende omanikud oskasid ka loomi nii hästi esitleda, et süda sulas isegi neil, keda hobused kipuvad ükskõikseks jätma, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kuidas aga Tori hobusel praegu läheb? Eesti hobusekasvatajate selts peab viit tõuraamatut ja Tori hobune on praegu kohalikest tõugudest kõige keerulisemas seisus.
"Tõuraamatu kirja järgi on neid üle 1200. Aga kahjuks neid Tori hobuseid, kellelt me saame varssu, nende märade arv on langenud alla poolesaja. Sellist pilti Tori hobune ei mäleta. Aga täna siin Toris me tähistame selle tõu väärikat ajalugu, meil on kohal paljud noored hobused, noored hobusekasvatajad ja nagu täna sissejuhatuses juba öeldi, et Tori hobusel peab olema tulevikku koos meiega," rääkis hobusekasvatajate seltsi tegevjuhi kohusetäitja Krista Sepp.
Kui kõik läheb plaanide kohaselt, saab Tori hobusekasvandusest peagi hobumajanduskeskus.
"Miks mitte ei võiks Eestis olla selline koht, nagu on mujal maailmas, kus me saaksime oma hobuseid tutvustada välishuvilistele. Tänagi viibib siin üks esindaja Ukrainast. Ei saa öelda, et inimesed Tori hobuse või Eesti hobuse vastu huvi ei tunneks. Tunnevad küll. Aga võib-olla meie riik on täna nii küps, et seda huvi tutvustada omal maal," selgitas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.
Toimetaja: Laur Viirand








