Talle määrati trahv, kuid mees vabastati kohtusaalis.

Interfaxi korrespondendi sõnutsi selgus kohtunik Jelena Gudošnikova langetatud otsusest, et Pavlenski on süüdi kultuuripärandi objekti kahjustamises.

Prokurör nõudis Pavlenskile kahe miljoni rubla suurust trahvi.

Advokaadid nõudsid tema õigeksmõistmist, sest prokurör ei suutnud tõestada tema teo kuritegelikkust.

Advokaat Olga Dinze sõnul selgus ekspertiisist, et 2008. aastal taastatud ust ei saa pidada kaitsealuseks objektiks, sest see on koopia. "Uksel ei ole kunstilist ega ajaloolist väärtust, sest see ei ole ehtne," ütles advokaat.

Tema kolleegi Dmitri Dinze sõnutsi "oli tegu eranditult kunstitaotluslik". "Kunstnik ei ole kurjategija, vaid tegeleb poliitilise performance'iga, sh performance'i "Oht" raames," ütles advokaat.

Pavlenski keeldus viimasest sõnast nagu oli vaikinud kogu protsessi vältel.

Kaitsjad palusid mitte rahuldada ka kannatanu, sõjaväeosa nr 55002 tsiviilhagi 481 461 rubla 83 kopika ulatuses, sest see esitati lisamata tõestust, et just nii suur kahju tekitati.

Kunstnik peeti kinni 2015. aasta 9. novembril Moskva kesklinnas ajakirjanike juuresolekul pärast FSB hoone ukse süütamist. Advokaat nimetas seda kunstiliseks vastuseks "Vene ühiskonna pakilistele muredele". Pavlenski ise nimetas aktsiooni "Oht" "žestiks terrorismi näkku".

Uurimine leidis, et Pavlenski valis teadlikult oma teo objektiks endise NSV Liidu julgeolekuasutusi (OGPU, NKVD, KGB) majutanud hoone, kus "repressiooniaastatel peeti kinni väljapaistvaid teadlasi ja kultuuritegelasi".

Pavlenskit tuntakse enesepiinamisega silma paistnud performance'i-kunstnikuna, kes on ka varem Kremli-vastaseid etteasteid teinud.