"Käes on (Kreeka) abiprogrammi esimese hindamise aeg ning seatud eesmärgid on põhimõtteliselt saavutatud," ütles Juncker artiklis, mis avaldatakse meediagrupi Funke ajalehtedes.

Euroala 19 rahandusministrit kohtuvad esmaspäeval lootuses jõuda kokkuleppele Kreeka kolmanda abipaketi elluviimise esimeses hindamises. Kõnelused Kreeka reformide hindamise üle on veninud alates eelmise aasta lõpust ning riik vajab seda järgmise väljamakse saamiseks 86 miljardi euro suurusest abipaketist.

Lisaks alustavad nad "esimesi arutelusid Kreeka võlakoorma pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks", lausus Juncker.

Kreeka reformid pole senini pälvinud kõikide selle kreeditoride toetust peamiselt erimeelsuste tõttu Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) vahel. Viimane nõuab rohkem reforme.

Kreeka rahandusminister Efkleidis Tsakalotos kutsus laupäeval eurotsooni toetama tema majandusreformide paketti ja hoiatas tulevale nädalale kavandatud kõneluste nurjumise korral "läbikukkunud riigi" stsenaariumi tagajärgede eest. Paketiga kärbitakse kulusid 5,4 miljardi euro võrra ning Tsakalotos ärgitas oma euroala kolleege mitte arvestama osade kreeditoride nõudmisega kärpida kulusid veel 3,6 miljardi euro võrra.

AFP valdusesse jõudis IMF-i juhi Christine Lagarde'i kiri euroala rahandusministritele, milles kutsuti neid üles arutama võlakoorma leevendamise küsimust. Lagarde rõhutas vajadust vähendada nõudmist, et Kreeka riigieelarve esmane ülejääk peab olema 2018. aastaks 3,5 protsenti.

Samas lisas ta, et Kreeka reformialastes ettepanekutes on "märkimisväärseid lünki".