Netflixi Eestis pakutav valik tõenäoliselt paraneb
Kuigi praegu on Netflixi valik Eestis veel üsna kesine, usuvad eksperdid, et nii see ei jää. Üle maailma on aga meediaturul toimumas väga suured muudatused.
Maailma suurim voogedastuskeskkond Netflix on sellest nädalast ka Eestis. Miks on Netflix tähtis ning milliseks kujuneb klassikaliste telekanalite tulevik, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Netflixi kontseptsiooni saab kokku võtta väga lühidalt - filmide ja sarjade vaatamiseks on vaja internetiühendust ja ekraani. Sellised asjad nagu kellaajad ja saatekava võib ära unustada.
"Netflixi praegune edu seisneb selles, et vahet ei ole, milline ekraan mul ees on, see sama teenus töötab kõige väiksemast ekraanist kõige suurema ekraanini. See tähendab seda, et kui mul jääb sarja vaatamine pooleli telekast, siis ma vajutan paus Netflixi teenuses, lähen hommikul tööle, istun bussi või elektrirongi ja ma saan hakata täpselt sama sarja vaatama täpselt sama sekundi pealt, kus ta eile õhtul pooleli jäi," selgitas Geenius.ee tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.
"Ta tõenäoliselt väga põhjalikult, väga põhimõtteliselt muudab seda, kuidas me audiovisuaalse meedia sisu tarbime ja kuidas kogu meediamajandus maailmas toimib," lisas audiovisuaalmeedia ekspert Indrek Ibrus.
Netflix kavandab tohutuid investeeringuid. Kui varasemalt tegutses Netflix 60 riigis, siis sellest nädalast ollakse peaaegu 200 riigis. Tänavu investeerib Netflix oma programmi viis miljardit dollarit - see on ligikaudu pool Eesti riigieelarvest.
Kõik ikka selleks, et kui turul toimuvad ümberkorraldused, jääda lõpuks võitjate poolele. Kui praegu on Netflixi valik Eestis üsna kesine ja jääb valgusaastate kaugusele USA-s pakutavast, siis tõenäoliselt see nii ei jää.
"Nad on otsustanud teha põhimõttelise otsuse, et nad on nüüd peaaegu kogu maailmas kättesaadaval ja nüüd nad töötavad üksikult edasi oma juristidega sisu õiguste eest läbirääkimisel, et suurendada oma valikut. See on Netflixi jaoks elementaarne," rääkis Lõugas.
Netflixi üks suuremaid konkurente on Amazon, kes toob varsti vaatajateni Briti "Top Geari" endiste saatejuhtide uue sarja. Ka teised turuosalised, näiteks telekomfirmad, ei istu niisama. Eesti Telekomi kinnitusel pole võimatu ka see, et tulevikus asuvad nad sarnaselt Netflixile ja Amazonile ise sarju tootma.
"Jah, see on kindlasti võimalik. Ja ma arvan, et seda üle maailma üha rohkem telekomfirmad teevad. Ja kui me vaatame, siis Telefonica juba kaks aastat tagasi tootis esimese sarja. Telekomid püüavad hoida enda käes kogu ahela sarja tootmisest kuni lõpptarbijani viimiseni," lausus Eesti Telekomi hankejuht Toomas Luhats.
Mida aga toob tulevik telekanalitele? Balti Filmi- ja Meediakooli magistrant Oliver Hainsalu soovitab telejaamadel mõelda, kuidas nende toodang voogedastuseajastul levima hakkab.
"Kanalid peaksid praegu hakkama väga palju tähelepanu pöörama sellele, et neil on vaja arendada oma voogedastuskeskkondi ja rakendusi. Nii telerakendusi nutitelekatesse kui erinevatesse set-top box-idesse nagu Apple TV või Chrome Cast. Lisaks telefonirakendused, arvutirakendused ja ka tahvelarvutirakendused," põhjendas Hainsalu.
Indrek Ibrus usub, et ka klassikaline, saatekavapõhine televisioon ei kao kuskile, kuid selle roll muutub. "Nad ilmselt ei suuda konkureerida voogedastuskeskkondadega juba lähiaastate pärast ja seetõttu hakkavad nad vähem pakkuma kõiksugu filme ja teleseriaale, lavastuslikku sisu. Aga selle võrra rohkem hakkavad tegelema nö päriseluga ehk siis kajastama nüüd ja praegu toimuvat, live-televisiooni pakkuma," sõnas ta.
See tähendab otsesaateid, spordiülekandeid ja uudiseid.
Soome rahvusringhäälingu YLE uudiste- ja sporditoimetuse arendusjuht Mika Rahkonen usub, et lähiaastatel seisab ees suur revolutsioon selles vallas, kuidas inimestele pakutavat isiklikumaks muuta. Ka Netflix on investeerinud tohutult algoritmi, mis arvestab välja, milliseid filme ja sarju kliendile soovitada, jälgides tähelepanelikult tema käitumist.
"Ma arvan, et "personaliseerimine" saab olema lähiajal keskne trend. Võib minna viis aastat, kuid ma usun, et sellest saab tulevikus väga suur asi," ütles Rahkonen.
Seega, meediapilt muutub veelgi mitmekesisemaks ning konkurents inimeste tähelepanu nimel süveneb. Tarbija võidab. Ainus mure on selles, et ööpäevas on endiselt ainult 24 tundi.
Toimetaja: Laur Viirand








