Nagu tavaks saanud, selgitasid ka selle läbirääkimistevooru järel kahe poole pealäbirääkijad ajakirjanikele, et lihtsates asjades on arusaamad ühised, kuid keerulistel teemadel on veel palju eriarvamusi. Siiski püsib lootus, et president Barack Obama ametiaja lõpuks suudetakse lepe valmis vorpida, vahendas "Välisilm".

"Mida aga see lepe üldse tähendab? Kõige tagasihoidlikum osa on seotud näiteks kaubandustollidega – kui lepe heaks kiidetakse, saavad ettevõtted mõlemalt poolt Atlandi ookeani teisele poole oma kaupa odavamalt müüa," märkis ERR-i USA korrespondent Lauri Tankler.

Kui praegu soovib mõni Suurbritannia või Belgia õlletootja müüa oma toodangut Ühendriikides, peab ta maksma imporditolle. Samuti on Ühendriikide väiketootjatele kehtestatud eristatud maksumäärad, mis välisriikide tootjatele niimoodi ei laiene.

Näiteks pealinnas Washingtonis vaid kolmsada tuhat liitrit aastas tootev Atlase pruulikoda loodab, et lähiajal langeb nende maksumäär veelgi.

"Pruulikojana, mis toodab 2500 barrelit aastas, aitaks see maksulangus meid märkimisväärselt, kuna 3.50 dollari maksmine seitsme dollari asemel on suur langus," selgitas Väikepruulikoja Atlas pruulmeister Will Durgin.

Ta lisas, et aitaks pruulikojal investeerida rohkem varustusse, võtta tööle rohkem inimesi ning põhimõtteliselt aidata neil kiiremini kasvada. Samas tähendaks imporditollide vähendamine aga seda, et kõrtsides peaks Atlas hakkama konkureerima väikepruulikodadega Euroopast.

Kaubandusleppe ambitsioonikam osa aga tähendaks standardite ja regulatsioonide ühitamist nii siin kui sealpool Atlandi ookeani, mis on juba tekitanud Ühendriikides vastasseisu.

Tootenimetused võivad saada takistusteks

Üheks heaks näiteks on Euroopa Liidus kehtiv geograafiliste indikatsioonide regulatsioon, mis lubab fetajuustuks nimetada vaid seda juustu, mis on toodetud Kreekas ja Parmesaniks vaid seda, mis toodetud Itaalias.

"Meie USA turul oleme tähele pannud, et paljud Euroopas tahaksid näha meie ettevõtetele rohkem piiranguid, mis keelaks neil oma toodete nimetamist fetaks, parmesaniks, asiagoks või hulgaks muudeks nimedeks," rääkis üldkasutatavate toidunimede konsortsiumi CCFN tegevjuht Shawna Morris.

Tavapäraste toidunimetuste kasutamise vabaduse eest seisev huvigrupp loodab mitte ainult seda, et taolised nõuded ei laieneks USA ettevõtetele vaid vastupidi - et Euroopa Liit vaataks oma piirangud üle. "

Morris tunnistas, et organisatsioon näeb vabakaubanduslepet positiivse võimalusena, kuid seda hästi ja õigest teha ehk pöörates tähelepanu nendele kaubandustõketele, mis on Euroopa Liidus ja mujal turgudel viimastel aastatel tekkinud.

"Näiteks euroliidu otsus anda ainult kreeklastele õigus kasutada nime feta ja itaallastele nime parmesan, need otsused on vaid aastakümne vanused. Me sooviksime, et neid arutlusi võiks uuesti üle vaadata nii Euroopa liidus kui ka teistes riikides ja võimalusel lubada turule juurde nii USA tootjaid kui ka teisi üle maailma," märkis Morris.

Eurooplaste hirmud on visad kaduma

Need on aga veel lihtsad teemad. Keerulisemaks läheb siis, kui hakatakse rääkima finantssektori reguleerimisest, energiaturust, turvalisusenõuetest autodele ja ohutusnõuetest toidu käsitsemisel.

"Euroopa Komisjon lubab läbirääkimistel vankumatult kaitsta liikmesriikide huve. 6000-aastase ajalooga Kreeka fetajuust, nagu ka parma sink, ššampanja ja umbes 1200 teist toodet on kaitstud geograafiliste indikatsioonidega ja nii see jääb, kinnitatakse Brüsselis," vahendas ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla.

Brüsseli lubadustest hoolimata on miljonid eurooplased kirglikult atlandiülese kaubandusleppe vastu.
Saksa lähiajaloo suurim meeleavaldus tõi septembris TTIPi vastu meelt avaldama 150 000 inimest.

Veendumus, et lepe USA-ga sunnib alandama Euroopa standardeid on visa kaduma ka pärast Volkswageni skandaali ning eriti tundlikud on paljud eurooplased USA toidu osas.

Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso ütles, et Saksamaa on kindlasti üks liikmesriik, kellel on kõige suurem potentsiaal TTIPst võita, kuna neil on väga konkurentsivõimeline majandus ja ekspordisektor, mis on tänagi oluliselt USA turuga seotud.

Samuti kinnitas Ratso, et kõik vabakaubandusleppega seotud hirmud on alusetud, kuna inimesed annavad tihti peale hinnanguid üsna emotsionaalselt ja alati mitte kõige informeeritumalt pinnalt.

"Kui vaatame, millega need hirmud eelkõige seotud, siis on need teemad näiteks hormoonide kasutamine loomakasvatuses, GMO-d või kemikaalide registreerimise süsteem. Need on valdkonnad, kus meie lähenemised on täiesti erinevad USA-ga ning neid me läbirääkimisteks ei ava," kinnitas Ratso.

Ratso rõhutas, et EL ei muuda seadusandlust nendes valdkondades, seetõttu pole mõtet hirmu tunda, et midagi võiks muutuda tarbijate tervise kahjuks.

Lisanditega USA kaup võib panna EL-i põllumehe ebavõrdsesse turuseisundisse

Noor Belgia põllumees Jannes Maes peab Belgia ja Hollandi piiril 300-pealist piimafarmi. Põllumehed kardavad kaubanduslepet USA-ga peamiselt seepärast, et nad ei tea, mida see täpselt kaasa tuua võib, ütles Maes.

Kui USA põllumajandustoodetele Euroopa turg avatakse, siis peaks kindlustama, et ameeriklased ei saaks ebaõiglast konkurentsieelist.

"Farmerid kardavad, et USA standardeid, kus on toodangu parandamise võtted, mis ei ole EL-is lubatud, mistõttu farmerid arvavad, et me ei suuda selle tootmisega võistelda. Kardame, et meie turud külvatakse üle toodetega, mida meie ei tohi valmistada," selgitas Maes.

VW skandaal võib murda kuvanid EL-i kõrgetest standarditest

Mõned mured on õigustatud. Näiteks kaks nädalat tagasi tunnistas Euroopa Liidu esindaja USA-s Damien Levie ühel konverentsil, et Euroopa Liit on juba tulnud vastu USA tootjate soovile lõdvendada reegleid.

Tema näide oli see, et kui varem võis Euroopa tapamajades pesta lihakehasid vaid veega ja ameeriklased soovisid kasutada viieprotsendilist piimhappelahust pesemisvees, siis otsustati seda lubada. "Me muutsime oma reegleid ja nüüd võib igas Euroopa Liidu tapamajas pesta lihakehi veega või vee ja piimhappe seguga," rääkis Levie

Osa regulatsiooniga seotud väidetest ongi aga müüdid, mida peaks murdma. Mõttekoja Council on Foreign Relations majandusanalüütik Edward Aldeni hinnangul tuleb Volkswageni skandaal paradoksaalselt nendele läbirääkimistele kasuks.

"Minu hinnangul tuleb Volkswageni skandaal paradoksaalselt nendele läbirääkimistele kasuks. Selle põhjuseks on, et USA keskkonnanõuded on Euroopa Liidu omadest karmimad," sõnas Alden.

Tema sõnul muudab see avalikkuse arusaama veidi, sest siiamaani on tavaline arvamus see, et Euroopa standardid on tugevamad, ameeriklaste omad lõdvemad ning seetõttu ohustab kaubanduslepe USA ja Euroopa vahel Euroopa kõrgeid nõudeid.

See kehtib ka mõtteviisile, et kõik tootjad on nende tandrile tulevate uute konkurentide vastu.

Väikepruulikoja Atlas pruulmeister Will Durgini sõnul on õlle puhul üks huvitav asi see, et toode on parim, kui seda tarbitakse värskena. "Enamasti tähendab see seda, et see on parim, kui ta on kohalik. Seega ma tervitaks Euroopa pruulikodasid siia USA-sse konkureerima võrdsetel alustel ja ma usun, et meie püsiksime konkurentsis," rääkis Durgin.

Pall on eurooplaste käes

Majandusanalüütik Edward Aldeni sõnul on nüüd siiski pall Euroopa läbirääkijate käes, sest USA just suutis kokku leppida Vaikse ookeani taguste partneritega oma kaubandusleppe.

"Kui Vaikse ookeani kaubanduslepe saab ratifitseeritud, tekitab see suure kaubandusbloki Aasiaga, kus USA-l on võtmeroll. Euroopa perspektiivist vaadatuna ei taha nad tõenäoliselt sellest välja jääda," arvas Alden.

Tema hinnangul suurendab see tõenäoliselt survet TTIPi läbirääkimistega ühele poole jõuda, et olla kindel, et Euroopa ettevõtted ei oleks ebavõrdses olukorras USA turule müümisel.

Hangete valdkond on üks komplitseeritumaid

Peaauhind selles globaalses võidujooksus oleks Euroopa firmadele USA avalike hangete turu avanemine. Signe Ratso tõdes, et hangetega seotud valdkond on üks komplitseeritumaid ning EL-il on seal väga suured huvid.

"Avalikud hanked võivad haarata tervelt neljandiku kogumajanduse mahust, mis annab näite, miks ta on nii oluline, sest kui võrdleme avalike hangete turgu, siis USA pool märksa enam suletud. Seda nii föderaalsel kui ka osariikide tasemel," selgitas Ratso.

Samasugune rebimine käib USA odava gaasi pärast. Laevadega üle Atlandi liikuv LNG oleks oluline samm Venemaa gaasisõltuvusest vabanemise suunas.

EL-i põllumehed püüavad USA tarbijat looga

Ent lootused on ka põllumeestel, kes proovivad USA tarbijat võluda Euroopa väiketootjate positiivne kuvandiga

"Piimatoodete eksport võib kasvada 200 protsenti," avaldas Jannes Maes lootust, ning lisas, et EL-i põllumehed näevad palju võimalusi ja väljakutseid juurviljade-puuviljadega. "Me võiksime oma toodetega koos tuua lood," märkis Maes.

"Kui ma müün liitri piima või juustu, siis ma ei müü lihtsalt kõrget kvaliteeti, aga ma müün ka juustu, mis tehti lehmade abil, kes kõnnivad väljas, kes on avatud laudas, keda peab perekond," selgitas Belgia põllumees, kelle arvates on see lugu, mis ei tee juustu küll maitsvamaks aga see teeb juustu söömise tunde mõnusamaks.

Üldiselt TTIPi soosiv majandusanalüütik Alden aga arvas, et tegelikult on mõistlik, et võeti ette ambitsioonikas plaan, sest nii annab jõuda väiksemate kokkulepeteni.

"USA ja Euroopa Liit lepivad kaubandustollides kokku. Regulatsioonide osas ma arvan, et kokkulepe tuleb nelja-viie sektori puhul ja siis öeldakse, et see on suur samm edasi ning me paneme paika raamistiku, et saaks jätkata arutelusid järgmistel teemadel," prognoosis majandusanalüütik.

"USAs on muidugi ka poliitilisi takistusi, näiteks demokraatide vastasseis ühele teisele suurele kaubandusleppele Vaikse ookeani riikidega ning üha enam paistab, et enne president Barack Obama ametiaja lõppu, see lepe allkirju endale alla ei saa," rääkis ERR-i USA korrespondent Lauri Tankler.