Jalgrattal Venemaalt Norrasse väntav asüülipaluja on iseenesest juba tavaline nähtus. Kuid kui aasta esimeses pooles saabus sel viisil piirile paar inimest nädalas, siis viimastel nädalatel on taoliste asüülitaotlejate arv tõusnud pea 400-ni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Norra lubab piiri ületada üksnes liiklusvahendiga ja jalgratas on liiklusvahend. Autojuhte, kes põgenikke oma autosse võtavad, trahvitakse kui inimsmugeldajaid ja nii on jalgratas pea ainus võimalus põgenikul Venemaalt Norrasse jõuda, vahendas Yahoo News.

Kummaline on see, et nad kõik saabuvad ühesuguste jalgratastega, mis viitab tegevuse organiseeritusele. Mõjuvat põhjust neil isikutel Norras varjupaika saada ei ole.

"Isikud, kes on saabunud Storskogi piiripunkti kaudu, on Venemaal pikka aega elanud. Neil on olemas Venemaa elamisload. See tähendab, et nad ei ole põgenenud sõja, vaesuse või nälja eest ega vaja varjupaika Norras," ütles Norra justiitsminister Anders Anundsen.

Norra võimud loodavad, et Venemaa täidab kokkuleppeid ning võtab taolised isikud oma pinnale tagasi.

"Loodame, et Venemaa täidab oma kohustusi, mis on kokku lepitud asüülitaotlejate tagasivõtmise leppega, sest inimesed, kelle elu on Venemaal turvaline, peaks sinna ka jääma," märkis Anundsen.

Justiitsministri sõnul Venemaalt Soome sellist liikumist ei toimu.