Riigigümnaasiumides õppivate noorte arv on uute koolide alustamisega kahekordistunud.

Kõigil riigigümnaasiumidel on nüüdisaegsed ja omanäolised koolihooned. Õppekeskkond on kohandatud spetsiaalselt gümnaasiumile ning arvestatud on paindlike ja innovaatiliste õpetamisvormidega.

Kõiki riigigümnaasiume seob ühine kvaliteedilepe, kus on kirjas ootused õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele. Haridusminister Jürgen Ligi läkitab leppe ka täna alustavatele riigigümnaasiumidele.

Jõhvi gümnaasium alustab õppetööd täiesti uues majas. Koolis on kolm õppesuunda – reaalsuund, humanitaarsuund ja sotsiaalsuund. Ainekavade märksõnad on disain, ettevõtlikkus ning slaavi ja idamaade kultuur.

Täielikult rekonstrueeritud koolihoones õppeaastat alustav Pärnu Koidula gümnaasium pakub viit õppesuunda: matemaatika-füüsika õppesuund, reaalsuund, bioloogia-keemia õppesuund, Euroopa õppesuund ja muusika õppesuund.

Ka Tartu Tamme gümnaasiumis on viis õppesuunda: loodussuund, meditsiinisuund, tehnoloogiasuund, infotehnoloogiasuund ja humanitaarsuund. Koolil on koostöö kõrgkoolide ja mitme teise teadus-, kultuuri- ja haridusasutusega.

Võru gümnaasiumi üks osa on linna vanim muinsuskaitsealune maja, kus on tegutsenud ka Johannes Käisi õpetajate seminar – koos uusehitisega moodustab see vana ja väärika ning moodsa ja uue koosluse. Gümnaasiumis on kolm õppesuunda: reaalsuund, humanitaarsuund ja loodussuund.

Järgmisel aastal avab riik Hiiumaa gümnaasiumi, Põlva gümnaasiumi ja Valga gümnaasiumi, 2018. aastal riigigümnaasiumi Paides, Raplas, Viimsis ja Kohtla-Järvel. 2020. aastaks on Eestis 24 riigigümnaasiumi.