"Parim lahendus võiks olla see, kui Birma keskvõim muudaks oma selgelt apartheidlikku suhtumist rohingyadesse," ütles Mölder Vikerraadio saates "Uudis +".

Mölder rääkis, et Birmas on väga pikki aastaid olnud sõjaväe diktatuur. "Mõned aastad tagasi see diktatuur justkui andis võimu üle tsiviilvalitsusele. Aga samas Birma eliidi hulgas on jätkuvalt väga palju endiseid sõjaväelasi. Ka tänane Birma president ja asepresidendid on endised sõjaväe hunta liikmed. Väga oluline on see, et Birmas alanud demokratiseerumine muutuks sisuliseks," rääkis Mölder.

Mölder nentis, et täna on seda demokratiseerumist olnud veel väga vähe. "Seni kuni Birma keskvõim oma suhtumist ei muuda, ei ole võimalik seal peaaegu midagi ära teha."

Ta lisas, et rohingyasid on maailmas peaaegu kaks miljonit, aga ilmselt umbes miljon neist elab Birmas. "Umbes pool miljonit või natuke enam elab ilmselt Bangladeshis, aga rohingyasid elab ka mitmel pool mujal."

Mölderi sõnul ei ole mitte kuidagi mõeldav, et seda miljonit inimest Birmast oleks võimalik kuhugi ümber asustada.

"Seni kuni Birma keskvõim selle protsessiga positiivses mõttes kaasa ei lähe, seni ma ei näe, et seda probleemi üldse oleks võimalik lahendada."

Andrus Mölderi sõnul suhtub Birma valitsus rohingyadesse ülihalvasti ning ametlikult inimeste hulka neid ei loeta.

Indoneesia merevägi alustas laupäeval operatsiooni, et leida ja päästa merelt tuhandeid Birmast ja Bangladeshist pärit paadipõgenikke. ÜRO on piirkonna riike varem kritiseerinud, et paadimigrantide aitamiseks tehakse liiga vähe.

Indoneesiasse, Malaisiasse ja Taisse on viimase paari nädala jooksul saabunud üle 3000 põgeniku. Tegu on peamiselt Rohingya moslemitega, keda Birma võimud on pikka aega taga kiusanud.