Hille Hanso: taasalanud kurdi rahuprotsessi Türgis peab vaatama valimiste kontekstis
Kurdid on aastaid pidanud Türgi keskvalitsusega võitlust iseotsustamise õiguse eest, kurdikeelse hariduse, meedia ja kultuuri eest. Mõne aja eest teatas Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu, et kurdidega on võimalik rahu saavutada. Istanbulis elav Hille Hanso ütles, et valitseva võimu retoorikas on lähenevate valimiste valguses hakanud sel teemal jää liikuma, kuid seaduslikke samme kurdide õiguste laiendamisel veel astutud ei ole.
"Rahuprotsess saavutab kindlasti igal juhul edu. Igavene vendlus prevaleerib," kõneles peaminister Davutoğlu hiljuti juubeldavale, peamisest kurdidest koosnevale rahvahulgale ning tervitas neid emakeeles, vahendas „Uudis+“.
Hille Hanso sõnul on sõnaline lähenemine kurdidele Türgi poliitikas viimaste aastate uus noot.
Taasalanud kurdi rahuprotsessi peab tema sõnul vaatama lähenevate üldvalimiste kontekstis, sest kurdide hääled on kaalukaks tulemuste mõjutajaks.
"Retoorika on ka oluline ja vähemalt selles on jää liikuma hakanud. Seni on lubatud kurdi õigusi laiendada tingimusel, et kurdid loobuvad relvadest, aga kurdid tahaksid näha enne, et Türgi valitsus juba mingeid samme astuks kurdide õiguste laiendamisel," rääkis Hanso.
Umbusaldus on suur ja seepärast ei ole Kurdistani Töölispartei lubanud veel oma relvastatud üksustel Türgist lahkuda.
"Enamik kurdi fraktsioone, olenemata sellest, millise riigi pinnal nad asuvad, näevad pikemas perspektiivis omariiklust. Ja ka need kurdid, kellega mina olen rääkinud, kinnitavad, et ikkagi paarikümne aasta perspektiivis Kurdi riik ka luuakse. Hetkel tundub olevat kõige tõenäolisem koht selleks praeguse Iraagi territoorium," rääkis Hanso.
Ta lisas, et nn kurdi rahuprotsessil on ka teatav välispoliitiline dimensioon.
"Me teame, et äärmusrühmitus ISIS võitleb Iraagis ja Süürias eelkõige kurdidega ja suhtumist kurdidesse on maailmas päris palju viimasel ajal muudetud, sest kurdidest on saanud sõjalises mõtted üks läänemaailma liitlasi," rääkis Hanso.
Kurdi ja Türgi ajalugu on pingetest tulvil.
"Konstitutsioon ei taga kurdidele mingisugust kultuurilist autonoomiat ega eriõigusi – neil oli pikalt oma keeles rääkimine keelatud, nende nimed türgistati ja nad ei tohtinud kirjutamiseks oma tähti kasutada," kirjeldas Hanso.
Kurdid moodustavad Türgi elanikkonnast hinnanguliselt kuni 20 protsenti, nad elavad peamiselt riigi kaguosas. Aastaid on Türgi keskvalitsusega pidanud verist võitlus PKK – Kurdistani Töölispartei, mille liider Abdullah Öcalan kannab Türgis eluaegset vangistust.
Toimetaja: Madis Järvekülg
