Inimesed, kes laevalt pääsesid, sattusid päästepaatidesse, kuhu vesi suure lainetuse tõttu sisse voolas. Mitmed "Aktuaalsele kaamerale" intervjuu andnud inimesed märkisid, et veetsid kuus või seitse tundi külmas vees. Paljud saabusid haiglasse alajahtunutena ja kriitilises seisus.

29. septembri päeval kogunesid inimesed aga Tallinna sadamas Estline'i terminali, lootuses saada infot lähedaste kohta, kes pidanuksid laeval olema, kuid kelle kohta täpsemad andmed puudusid.

Toonase Estline'i direktori Johannes Johansoni sõnul oli laeva reisijate nimekirjas ilmnenud segadus tingitud asjaolust, et pileteid müüdi nii Eestis kui Rootsis. Rootsi poolt tulnud kruiisireisijate nimekirjas olnute nimed olid olemas vaid Rootsi poolel. Johanson ei välistanud võimalust, et laeval oli ka piletita reisijaid, kes ei olnud reisijate nimekirjas.

Juba vähem kui 48 tundi pärast laevaõnnetust oli Rootsi valitsus andnud teada plaanist tõsta laev üles. Johanson väljendas, et ka firma Estline suhtub sellesse plaani positiivselt. "Me tahaks võimalikult kiiresti saada teada, mis juhtus."

29. septembri "Aktuaalse kaamera" saates sai sõna parvlaeva Estonia valmistanud Saksa laevatootja Meyer Wreft esindaja Richard Meyer, kes märkis, et laeva 14 tööaasta jooksul oli alus näinud kõiksuguseid torme ning tema töökindluse suhtes polnud tekkinud kahtlusi. "See, mis juhtus on kohutav üllatus, aga kahtlused laeva vastupidavuse osas on spekulatsioon," ütles Meyer.

Katastroofi põhjuste uurimine kestis aastaid ning erinevate uurimisrühmade versioonide kohaselt põhjustas reisiparvlaeva Estonia uppumise visiiri murdumine, mille tagajärjel pääses vesi laeva sisemusse. Sarnane visiiri rike on tuvastataud ka teisel sama tüüpi Meyer Wrefti tehase toodetud laeval.