Tarand: Sirbi selgroo moodustavad tekstid

Ma arvan, et 25 000 lugejat, umbes sinnakanti see võiks praegu olla, on väga hea olukord. See on väga palju lugejaid arvestades, selle informatsiooni keerukust, nende tekstide sügavust, mis Sirbis avaldatakse. Kui kõik 900 000 eesti keeles lugeda oskavat inimest sellest kõigest aru saaksid, siis oleks muidugi väga tore aga sellist ideaalolukorda, meil kunagi ei teki.
Kogu ajakirjandus ja meedia on üha kollasemaks ja kergemasisuliseks muutumas, milline on sinu visioon Sirbi tulevikust? Kas kõmulood ja värvitrükk hakkavad ka Sirpi jõudma?
Küsimus ei ole välimuses, Sirp on ikkagi leht, mille selgroo moodustavad tekstid ja need tekstid peavad olema esitatud niisugusel viisil, et inimesel on neid mugav lugeda, et see ei koorma silma ja et sa ei pea otsima mööda lehekülge, kus see järgmine lõik nüüd on. Klassikalisel viisil esitatud tekstid, ma arvan on kõige parem lahendus, sellisele ajalehele. Välimusega mängimine, arvestades neid ressursipiiranguid, mis ühel turul ainult poolenisti oleval lehel on, see võibolla ei pea olema keskne ülesanne.
Väga võimalik, et õigus on ka neil meediateoreetikutel üle maailma, kes arvavad, et paberile trükitava ajakirjanduse tulevik ongi ainult sügavamaks ja keerukamaks minemises, sest just nimelt selles kerges meelelahutuslikus kollases nišis ei ole võimalik uute meediatega üldse konkureerida. Aga keerukate tekstide puhul, see võimalus siiski on olemas.
Minu meelest on väga oluline, et on minigisugunegi kanal, mis rahuldab ka haritud ja nõudliku vähemuse maitset, mitte ei ole orienteeritud vähenõudlikule enamusele.
Kuulda on olnud, et tahad muuta veebi väljaannet, mis suunas?
Eks ikka elusamaks. Mis tähendab seda, et ainult nende tekstidega, mis ilmuvad kord nädalas paberlehes ei saa veebis piirduda selleks, et inimesed harjuks neid kõiki tekste seal lugemas käima. Vajalik on sinna ka igapäevased uudised üles riputada. Loodetavasti õnnestub sellega juba lähinädalatel algust teha. Kui mahukaks seda saab arendada, sõltub jälle sellest, kas on neid inimesi, keda tööle palgata ja kas on raha, mida neile maksta.
Aga põhimõtteliselt võiks see tähendada arengut selles suunas, et Sirbi kui kultuuriinfo värava taha koonduks senisest palju rohkem olemasolevaid kultuuriasutusi. Et oleks üks kindel koht, kuhu informatsioon kontsentreeritult tuleks ja kust oleks seda kerge kätte saada.
Sirp on sisuliselt meie ainuke kultuuriajaleht - kui mõjukas või kaalukas ta praegu on, kas kultuuriinimeste häält on meie ühiskonnas piisavalt kuulda?
Ma arva küll. Meil on ju täielik sõnavabadus. Kõik inimesed saavad häälitseda täpselt niipalju nagu nad tunnevad, et nad tahavad. Kui seda häält pole piisavalt kuulda, siis selleks ei ole mingeid väliseid tehnilisi takistusi või mingisugust riiklikku survet, ähvardusi. Vaid see, et millegipärast on üks või teine inimene otsustanud ise oma häält mittekuuldavale tuua. Aga ma arvan, et kuulda on.
Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim








