Toršini kinnitusel ei saanud kohalikud julgeolekuteenistused ja miilits käskude täitmisega hakkama.

Toršini järeldused lähevad järsult lahku eile Venemaa peaprokuröri tehtud avaldusega, mille kohaselt mullu 1. septembril Beslani koolimaja hõivanud terroristide kahjutukstegemisel vigu ei tehtud. Prokuratuuri avaldus ärritas pantvangikriisi käigus hukkunud 331 inimese sugulasi, seda enam, et Põhja-Osseetia kohalik juurdlus tõestas üsna veenvalt miilitsa ja julgeolekuteenistuse ebakompetentsust kriisi lahendamisel. Toršini sõnul eiras kohalik miilits täielikult Venemaa siseministeeriumi juhiseid.

Teadaolevalt saatis siseministeerium 21. augustil ja 31. augustil Põhja-Osseetia miilitsale telegrammi, et piirkonnas on oodata terrorirünnakut. Kohalikud miilitsaülemad ei reageerinud telegrammile mitte kuidagi.

Toršini kinnitusel ilmutas Põhja-Osseetia miilits loidust ja isepäisust edaspidigi. Miilitsa isetegevus põhjustaski pantvangikriisi ohvriterohkuse. Paremini ei käitunud ka Ingušia julgeolekuteenistus.

Toršin tunnistab ka, et juurdlus jäi ebatäielikuks, sest lõplike ja objektiivsete järelduste tegemiseks napib materjali.

Venemaa president Vladimir Putin on lubanud karmilt kohelda kõiki ametnikke, kes leitakse pantvangikriisi ajal valesti käitunud olevat. Putin aga tahab ära oodata juurdluse lõpptulemuse, milleni sel aastal enam ei jõua.

Kohus ainsa kättesaadud pantvangivõtja Nur-Paši Kulajevi üle algas juba mais ning pole tänini lõppenud.