Projekti autorid toonitavad, et veapunktisüsteemi praeguse versiooni eesmärk ei ole kedagi karistada, kirjutas Postimees.

"Eestis kehtivad seadused näevad liiklusrikkumiste eest juba piisavalt karistusi ette," põhjendas üks töö autoreist Ants Kukk, miks nad ei lähtunud projekti kirjutades esmajoones korduvrikkujate karistamisest, vaid hoopis nende liikluskuulekaks muutmisest.

Veapunktide eesmärk on välja selgitada, kui ohtlik üks või teine juht liikluses on, et seejärel temaga individuaalselt tegeleda. Hindamisel lähtutakse sellest, kui palju veapunkte juht mingi aja jooksul kogub, kas juht suunatakse seejärel täiendkoolitusele ehk korduseksamile või hoopis arsti konsultatsioonile, sõltub juba rikkumisest.

Milline saab olema Eestile sobilik veapunktide skaala ja milliste rikkumiste eest kui palju veapunkte andma hakatakse, on esialgu veel lahtine.