"Eelmisel aastal rünnati 59 ajakirjanikku, üheksa tapeti. Kõik need juhtumid on jäänud lahenduseta. Meie maa pole küll sõjas, kuid tapetud ajakirjanike hulga poolest oleme pärast Iraaki ja Afganistani kolmandal kohal, kui ma ei eksi. See tähendab, et tegemist on süsteemse probleemiga," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" raadio Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov.

Seekord aga lubavad võimud teha kõik mis võimalik kõige kõrgemal tasemel.

"Kes iganes on selle kuriteo taga, saab karistada, sõltumata tema staatusest ja saavutustest - kui neid ongi," ütles Venemaa president Dmitri Medvedev.

Moskva miilitsa peakorteri ees meelt avaldavad ajakirjanikud jäävad võimalike tulemuste osas skeptiliseks. Nende jaoks on ründaja oma eesmärgi juba saavutanud.

"Need, kes kirjutavad tõsistel teemadel, mida riiklik televisioon ning uudistekanalid ei kajasta,
kardavad. Need, kes töötavad liberaalse või opositsioonilise meedia heaks, kardavad," rääkis Novaja Gazeta ajakirjanik Vera Tšelišela.

Meedia keskendub aga kolmele võimalikule versioonile: esiteks Himki mets ja sinna planeeritav kiirtee. Teiseks Kremlimeelsed või ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Ja kolmandaks Pihkva oblast, mille kuberner Andrei Turtšak end Kašini kirjutistest solvatuna tundis.

Uurijad teevad oma tööd. Kuid vahepeal sai ainuüksi eile Venemaal oma töö eest peksa veel kaks ajakirjanikku.