Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis uuringu läbi viinud loodusteadlased Jaanus Remm ja Asko Lõhmus märgivad, et seni on Suur väin olnud levimistõkkeks mitmetele imetajaliikidele, mis on vähendanud ka metsloomataudide levikut Saaremaale, kirjutas Oma Saar.

Lisaks otsestele mõjudele uue tee naabruses avaldab silla ehitamise järel tõusev liiklustihedus tõenäoliselt laiemat mõju kogu Saare maakonna imetajakooslusele.

Eeldatavasti hoogustub püsiühenduse rajamise järgselt Remmi ja Lõhmuse hinnangul kinnisvaraarendus Põhja-Muhumaal, Ida-Saaremaal ja Kuressaare ümbruses, mis omakorda võib nendes piirkondades kaasa tuua imetajate elupaikade kadumise või nende kvaliteedi languse.

Loodusuurijad tõid välja, et peale Virtsu ümbrust asustava kasetriibiku ja saarma elab Suure väina laiemas ümbruses ka kaks Euroopa tähtsusega kaitsealust suurimetajat - pruunkaru ja ilves. Viimasel on püsiv populatsioon Saaremaalgi.