Eesti Päevalehe kultuuritoimetuse juhataja Mari Peegel ütles "Terevisiooni" täna uue peatoimetaja kohusetäitja Kaur Kenderi käe all ilmunud Sirpi tutvustades, et esimese asjana jääb silma see, et muutunud on kujundus. "Viimasel ajal üllatas Sirp meid esilehel kultuuritegelaste fotodega, aga nüüd on graafiline lahendus.".

Helen Tammemäe hinnangul on esilehe foto väljavahetamine selge avaldus uue toimetuse poolt. "Usun, et kultuuriinimeste fotosid sinna ikka tuleb, vaevalt et nad jätavadki selle graafiliseks."

Tema sõnul on esimese lehe puhul graafilise esilehe kasutamine ilmselt ka õige, arvestades seda, kui palju tähelepanu see saab. "Võib-olla see inimene, kes sinna kaanele satuks ei pruugi olla väga õnnelik. Kuna uus kujundus on olnud paar numbrit, siis skandaalide valguses, said ka eelmised esilehel olnud inimesed väga palju tähelepanu, nende piltide näol, mis mujal meedias ilmusid."

"Aga see on pigem teisejärguline. Väga selgelt on muutunud sihtgrupp, nii kirjutajate-tegijate sihtgrupp, aga ka see, kellele artiklid suunatud on," ütles Tammemäe.

"Kui kõrvale jätta artiklid, mis olid ilmselt lehte planeeritud varem, siis uute artiklite puhul on väga konkreetselt näha sihtgrupi muutust palju nooremale publikule ja ka üsna nišikultuuri austajatele. Kõik, kes lehte loevad tunnevad kohe ära ZA/UMi kaaskondlased, kes sinna kirjutanud on," lisas ta.

Mari Peegel märkis, et n-ö uus Sirp jättis talle väga julge ja veidi imeliku mulje. "Näiteks avalugu on avaldamata luulekogu arvustus, Andres Aule luuletused küll eksisteerivad, kuid arvustatud on luulekogu, mis ei ole veel ilmunud ning seda on teinud Robert Kurvitz. Lugu ise on väga hea, kuid panna see avalooks, on küllaltki julge samm. See on nišilugejale südamelähedane lugu. Kui mina oleksin seda lehte teinud, siis oleksin alustanud sellega, mis kõnetab rohkem."

Tema sõnul teeb lehe nišilikuks objektide valik ja natukene ka see, kuidas kirjutatakse. "See on natukene teine stiil," märkis ta.

Tammemäe märkis, et tekstide puhul on näha, et need on täiesti toimetamata. "Mis mõnes mõttes on kogu selle sündmuste käigu valguses andeks antavad. "Aga teisest küljest, manifisteerib uus peatoimetaja kohustäitja Kaur Kender oma toimetaja kirjas, et tekstid ongi toimetamata, et ongi nii, et tekst tuleb nii nagu ta meie seest tuleb."

"Kultuuriajakirjanduse puhul tuleb tähele panna seda, et on võimalik teha kultuuriajakirjandust kui kunsti omaette, mida uus Sirbi toimetus teeb. Aga tegelikult võiks ajakirjanduse roll olla neutraalsem, et lasta sellel, kellest kõneldakse, rohkem oma isikupäraga silma paista. Sirbis tundub mulle, et siin on hästi palju kirjutajate omaloomingut," rääkis Tammemäe.

Tema sõnul on nüüd küsimus selles, kas Sirp peab selline olema. "Paberleht ei peaks blogi stiiliga kaasa minema, sest trükitud kirjasõna võiks olla see, mis keelt hoiab või säilitab."