Oluline Vene-Ukraina sõjas reedel, 17. aprillil kell 19.27:

- FT: Venemaa toob Donbassi vallutamiseks rindele 20 000 reservväelast;

- Leningradi oblastit tabas taas droonirünnak;

- Trump mõistis hukka Venemaa rünnakud Ukrainale;

- Rutte: Tšehhi juhitud laskemoonainitsiatiiv Ukrainale annab tulemusi;

- Svõrõdenko sõnul kinnitati IMF-i kohtumisel jätkuvat toetust Ukrainale;

- Sõbiha teatel ühineb Prantsusmaa eritribunali kokkuleppega;

- Lula: Brasiilia ei ole kunagi toetanud Venemaa sõda Ukraina vastu;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit.

Zelenski avaldas lootust, et Ukraina piloodid alustavad tänavu väljaõpet Rootsi Gripeni hävitajatel

Rootsi kuningas tegi visiidi Ukrainasse ja president Volodõmõr Zelenski avaldas lootust, et Ukraina piloodid alustavad tänavu väljaõpet Rootsi Gripeni hävitajatel.

"Oleme tänulikud ka uue programmi eest meie taeva kaitse tugevdamiseks seoses meie tulevase moodsa Rootsi toodetud lennukite, Gripeni lennukitega. Me ootame väga, me räägime sellest täna Tema Majesteediga, et meie piloodid alustavad sel aastal väljaõpet," ütles Zelenski.

FT: Venemaa toob Donbassi vallutamiseks rindele 20 000 reservväelast

Venemaa plaanib uut pealetungi Kagu-Ukrainas, et vallutada septembriks kogu Donbass ja toob selleks rindele 20 000 reservväelast, kirjutas väljaanne Financial Times (FT) viitega Ukraina sõjaväeluure asejuhile.

Ukraina kaitseväe luure peavalitsuse (GUR) juhi asetäitja Vadim Skibitski rääkis FT-le, et Venemaal on praegu Ukraina rinnetel umbes 680 000 sõdurit. Vene väejuhatus kavatseb aga kasutada täiendavaid värskeid vägesid, et suurendada survet Ukraina relvajõudude positsioonidele.

Selleks kasutab ta oma strateegilisi reserve ja plaanib tuua rindele täiendavalt 20 000 sõdurit. Skibitski märkis, et Venemaa püüab vallutada Donbassi septembriks.

Tema sõnul on Kremli peamine strateegiline eesmärk endiselt Donetski ja Luhanski oblasti täielik vallutamine. Skibitski andmeil on vaenlane seadnud selleks kindla ajakava, lootes Donbassi vallutada septembriks.

Artiklist ülevaate teinud väljaanne Dialog.ua märkis, et jaanuaris teatas Ukraina presidendi kantselei asejuht Pavlo Palisa, et Kreml oli andnud Vene okupantidele ülesandeks vallutada kogu Donetski oblasti territoorium selle aasta aprilliks.

Ukraina relvajõudude 11. armeekorpuse pressiesindaja Dmõtro Zaporožets teatas aga aprilli alguses, et agressoririigi juhtkond nõuab, et Vene väed vallutaksid Donetski oblastis asuva Kostjantõnivka 25. aprilliks.

Dialog.ua tõi välja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi hiljutise avalduse, milles teatati, et Venemaa armee on hakanud Donbassis kasutama uut taktikat. Okupandid hakkasid kombineerima väikeste jalaväegruppide rünnakuid massiivsete droonirünnakutega.

Skibitski sõnul on raketirünnakute ja droonirünnakute sagenemine osa laiemast vaenlase strateegiast. Okupandid üritavad enne uue kevad-suvise pealetungi alustamist hävitada kriitilist infrastruktuuri ja "kujundada lahinguvälja".

Dialog.ua meenutas ka, et USA vahendatud rahukõneluste käigus nõudis Kreml Ukraina armee väljaviimist Donbassi osast, mida Venemaa ei ole suutnud kogu sõja jooksul okupeerida. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on sellise nõudmise tagasi lükanud.

Ukraina läbirääkimismeeskonda kuuluv Skibitski märkis, et Kremli teod näitavad tema tõelisi kavatsusi. Ulatuslike maapealsete operatsioonide ettevalmistamine diplomaatiliste sammude asemel näitab, et Venemaa ei võta läbirääkimisi tõsiselt ja plaanib jätkata vallutussõda.

Leningradi oblastit tabas taas droonirünnak

Eesti ja Soomega piirnevat Venemaa Leningradi oblastit tabas ööl vastu reedet taas Ukraina õhurünnak, võimalikest kahjudest seni teateid ei ole.

"Leningradi oblastis allatulistatud droonide arv on tõusnud 12-ni. Lomonossovski rajoonis on droonirusud kahjustanud ühte sõidukit ja lähedalasuva hoone aknaid," kirjutas oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko reede hommikul ühismeedias.

Venemaa võimud ei tunnista üldjuhul ründedroonide otsetabamusi, vaid väidavad, et kahjusid tekitavad allatulistatud droonide rusud.

Drozdenko sõnul kukkus droonirususid alla ka Viiburi rajoonis, kuid kahju need ei tekitanud ega esialgsete teadete kohaselt keegi vigastada ei saanud.

Viiburi rajoonis asub ka Primorski naftasadam, mida Ukraina on märtsi teises pooles ja aprilli alguses korduvalt rünnanud. Leningradi oblastis, Eesti piiri lähedal on ka Ust-Luga naftasadam, mis on viimastel nädalate samuti korduvalt Ukraina rünnakute alla sattunud.

Varem reedel oli Drozdenko teatanud nelja drooni hävimisest oblasti kohal.

Reedel peatas ilmselt drooniohu tõttu töö ka Peterburi Pulkovo lennujaam.

Trump mõistis hukka Venemaa rünnakud Ukrainale

USA president Donald Trump mõistis neljapäeval hukka Venemaa massilise drooni- ja raketirünnaku, milles hukkus üle kogu Ukraina vähemalt 19 inimest ja hävines mitmeid kortermaju.

"Ma arvan, et see on kohutav," ütles Trump, kui ajakirjanikud Valges Majas küsisid tema reaktsiooni rünnakulainele, mille jooksul lasi Venemaa Ukraina linnade pihta sadu droone ja kümneid rakette.

Rutte: Tšehhi juhitud laskemoonainitsiatiiv Ukrainale annab tulemusi

NATO peasekretäri Mark Rutte sõnul peaksid liitlased jätkama Ukraina jaoks suurtükiväe laskemoona hankimise rahastamist Tšehhi juhitud initsiatiivi raames, sest see on osutunud tulemuslikuks.

Väljaande Ukrinformi ajakirjaniku teatel ütles Rutte seda neljapäeval Prahas toimunud ühisel pressikonverentsil Tšehhi peaministri Andrej Babišiga.

"Ukraina teemal on mul hea meel, et Tšehhi juhitud laskemoonainitsiatiiv liigub edasi. Sellel on tõeline mõju. Ukrainasse on jõudnud üle nelja miljoni mürsu," rääkis peasekretär.

Rutte kutsus teisi liitlasi üles initsiatiivi jätkuvalt rahastama, et Ukraina saaks laskemoona, mida see vajab venelaste tagasihoidmiseks.

Peasekretär viitas ka Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumisele ja tervitas äsja väljakuulutatud toetuspakette, mille hulgas Saksamaalt, Ühendkuningriigilt, Hollandilt ja Belgialt. Sealjuures viimane avalikustas uue 1,1 miljardi euro suuruse abipaketi.

Varasemate teadete kohaselt kohtus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen neljapäeval Brüsselis Ruttega, et arutada ühiseid jõupingutusi kaitsetootmise suurendamiseks ja Ukrainale antava toetuse säilitamiseks.

"Me peame rohkem investeerima, rohkem tootma ning tegema mõlemat kiiremini," kirjutas Euroopa Komisjoni president sotsiaalmeedias pärast kohtumist NATO peasekretäriga.

Euroopa riigid püüavad Venemaa Ukraina-vastase sõja ja USA presidendi Donald Trumpi avaldatava surve tõttu oma relvajõude kiiruga tugevdada. Ärevus Washingtoni rolli pärast NATO sõjalises liidus on kasvanud, kuna ettearvamatu USA liider ähvardas alliansist lahkuda seoses Euroopa kesise toetusega tema sõjale Iraani vastu.

NATO liitlased lubasid eelmisel aastal suurendada sõjalisi kulutusi 3,5 protsendini ja kaitsekulutusi kokku viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust, et leevendada Trumpi kriitikat, mille kohaselt ei kuluta Euroopa kaitsele piisavalt.

Kuid jätkuvalt kurdetakse, et Euroopa kaitsetööstus ei suuda tempot hoida ega uutele, kõrgematele nõudmistele vastata, hoolimata reast ühenduse algatustest.

NATO ametnike sõnul on tööstustoodangu küsimus alliansi eelseisval tippkohtumisel Ankaras üks keskseid teemasid.

Svõrõdenko sõnul kinnitati IMF-i kohtumisel jätkuvat toetust Ukrainale

Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poolt Ameerika Ühendriikides korraldatud ministrite ümarlaud kinnitas taas rahvusvahelist toetust Ukrainale ning Kiiev ootab lähiajal 90 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu laenu vabastamist blokeeringust, ütles peaminister Julia Svõrõdenko.

"See oli juba üheksas kohtumine selles formaadis – oluline signaal, et Ukraina püsib kindlalt rahvusvahelises fookuses. Meie peamiste prioriteetide hulgas on Ukraina finants-, energia- ja kaitsevaldkonna vastupanuvõime. Elasime pidevate Venemaa rünnakute all üle viimase 35 aasta raskeima talve ja valmistume regionaalsete vastupanuvõime plaanide raames juba järgmiseks küttehooajaks. Meie rahvusvaheliste partnerite toetus on meile kriitilise tähtsusega," teatas Svõrõdenko neljapäeval kohtumise tulemusi sotsiaalmeedias kommenteerides.

Peaminister märkis, et 2025. aastal ületasid Ukraina kaitsekulutused 40 protsenti sisemajanduse koguproduktist ja moodustasid 70 protsenti riigieelarvest.

"See ei ole panus mitte ainult Ukraina julgeolekusse, vaid kogu Euroopa kaitsesse. Seetõttu peavad meie pingutused olema ühised ja liitlastega tihedalt koordineeritud," sõnas valitsusjuht.

Svõrõdenko tänas partnereid nende jätkuva toetuse eest ja lisas, et Ukraina sai märtsis uue, 8,1 miljardi dollari suuruse Rahvusvahelise Valuutafondi programmi raames esimese osamakse.

"Ootame lähiajal ka 90 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu laenu blokeeringust vabastamist," ütles peaminister.

Svõrõdenko rõhutas, et vaatamata jätkuvatele väljakutsetele jäävad reformid presidendi, valitsuse ja parlamendi jaoks prioriteediks.

"Töötame koos, et täita oma kohustusi Ukraina rahastu, Rahvusvahelise Valuutafondi programmi ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi raames. Informeerisin osalejaid Ukraina rahvasaadikute poolt eelmisel nädalal vastu võetud otsustepaketist selle töö toetamiseks," jätkas valitsusjuht.

"Samuti riikliku tolliteenistuse juhi ametisse nimetamisest. Koos partneritega töötame ka viiside kallal, kuidas kaasata investeeringuid dereguleerimise, varimajanduse vähendamise ja äririskide maandamise kaudu," lisas Svõrõdenko.

Sõbiha teatel ühines Prantsusmaa eritribunali kokkuleppega

Prantsusmaa on ametlikult kinnitanud oma kavatsust ühineda Vene agressioonisõja üle kohtu mõistmiseks loodava eritribunali halduskomitee kokkuleppega, teatas neljapäeval Ukraina välisminister Andri Sõbiha.

"Olen tänulik Prantsusmaale, mis kinnitas ametlikult oma kavatsust ühineda erikohtu halduskomitee laiendatud osalise kokkuleppega. Selles osaleb juba 18 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Kokkulepe pannakse Euroopa Nõukogu ministrite komitees hääletusele mais," rääkis Ukraina välisminister.

Sõbiha kutsus kõiki riike – nii Euroopa Nõukogus ja ka väljaspool seda – ühinema selle ajaloolise protsessiga. Sõbiha sõnul teeb Ukraina tööd selle nimel, et esimest korda pärast Nürnbergi protsessi tagada õiglane kohtumõistmine agressioonikuriteo eest.

"Sellel protsessil on sügav tähendus kogu rahvusvahelisele üldsusele," märkis minister.

Sõbiha teatas enne seda, et ka Island ja Poola on avaldanud valmisolekut ühineda erikohtu loomise kokkuleppega.

Lula: Brasiilia ei ole kunagi toetanud Venemaa sõda Ukraina vastu

Brasiilia ei ole kunagi toetanud Venemaad sõjas Ukraina vastu ega ole tunnustanud Moskva õigust okupeerida Ukraina alasid, ütles neljapäeval Brasiilia president Lula da Silva.

Lula rõhutas usutluses väljaandele El Pais, et Brasiilia on järjekindlalt pooldanud sõja lõpetamist läbirääkimiste teel.

Lula sõnul olid Venemaa täiemahulise sissetungi alguses mõlemal osapoolel ja nende liitlastel illusioonid kiirest võidust. Riigipea viitas sellele, et tollane USA president Joe Biden ootas Venemaa vägede kiiret lüüasaamist ja Venemaa liider Vladimir Putin lootis kiiresti saavutada kontrolli kogu Ukraina üle.

"Brasiilia on olnud selles osas väga kriitiline ja ei ole kunagi tunnustanud Venemaa õigust tungida Ukraina territooriumile. Brasiilia on alati kinnitanud, et lahendus peitub läbirääkimistes," ütles Brasiilia riigipea.

Lula tõi välja, et sõda on nüüdseks kestnud üle nelja aasta ning põhjustanud tohutuid inim- ja finantskaotusi.

Samuti avaldas Lula kahtlust, et vaenutegevus võiks lähiajal ilma välise vahenduseta lõppeda. Presidendi sõnul pole, et kumbki pool ei ole sõjas veel oma eesmärke saavutanud.

Brasiilias tegutsev ja kohalikku Ukraina kogukonda esindav katusorganisatsioon kritiseeris varem Brasiilia otsust jääda erapooletuks ÜRO hääletusel, milles kutsuti Venemaad üles viivitamatult tagastama röövitud Ukraina lapsi.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 316 070 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

- tankid 11 870 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 24 400 (+9);

- suurtükisüsteemid 40 160 (+114);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1739 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1349 (+2);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 243 008 (+2410);

- tiibraketid 4549 (+12);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 90 014 (+253);

- eritehnika 4129 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.