Seattle'i lähedal jälgivad ettevõtte Black Sky analüütikud maailma sündmusi otse kosmosest. Nii valitsused kui ka erakliendid saavad neilt vajalikku vajadusel 40 minutiga.

"Ukraina sõda oli tegelikult esimene kord, kui maailm sai kosmosest peaaegu reaalajas näha, mis toimub kohapeal. Satelliitpilte pakkuvad ettevõtted suutsid pakkuda andmeid nii meediale kui ka laiemale avalikkusele," sõnas turundus- ja tootearenduse juht Lyn Chassange.

Kui varem oli selline võimekus vaid suurriikidel, siis nüüd on kommertssatelliidid saanud lääneriikide julgeolekutaristu lahutamatuks osaks.

"Viimase viie aasta jooksul oleme orbiidile saatnud ligikaudu 20 satelliiti. Suur osa sellest, mida me ettevõttes teinud oleme, on sündinud just selles ruumis," sõnas satelliitvõrgustiku juht Tyman Stephens.

Nüüdisaegses konfliktis võib isegi minutitepikkune viivitus tähendada strateegilist kaotust. Just kiirus ja kättesaadavus on muutnud erasektori rolli kriitiliseks.

"Uued tehnoloogiad jõuavad esmalt kommertsturule ning alles seejärel võtavad riigid need järk-järgult kasutusele. Praegu näeme hübriidset lähenemist: enamik riike soovib arendada ka omaenda suveräänseid võimekusi, kuid samal ajal sõltutakse ka kommertslahendustest," lausus tootearenduse juht Ken Joyce.

Laboris kokku pandud satelliidid tiirlevad Maa orbiidil ja saadavad infot konfliktipiirkondadest, sõjaväebaasidest ja strateegilistest objektidest.

"Näiteks 2022. aastal, kui täiemahuline sõda Ukrainas algas, võtsime tootmisliinilt satelliite ja suunasime neid kiiresti kasutusse. Tahtsime suurendada katvust Ukraina kohal ning suutsime seda teha mõne päevaga," ütles Stephens.

Ekspertide sõnul on tegemist laiemalt muutunud julgeolekumudeliga. Valitsused ei arenda enam kõike ise.

"Valitsused võtavad üha enam omaks koostöö erasektoriga. Lõppkokkuvõttes on nad mõistnud, et toimiva turu olemasolul suudavad ettevõtted pakkuda lahendusi sageli odavamalt, kui riik ise suudaks," lausus Washingtoni ülikooli professor Justin Little.

Juba kanda kinnitanud ja suurfirmade kõrval püütakse Washingtoni osariigis kosmoseunistusi ka märksa tagasihoidlikumates tingimustes.

Seattle'i eeslinnas, väikeses garaažis, ehitatakse samuti tulevikku.

"Meie eesmärk on võimaldada rakettidel liikuda orbiidil või jõuda orbiidile ilma, et nad peaksid kandma kaasas reaktsioonimassi," sõnas Wave Motion Launch tegevjuht Finn van Donkelaar. 

Julgeolek on valdkond, kus vajadus kasvab kiiresti. Ka väiksemad ettevõtted püüavad oma lahendusi sellele kohandada.

"Droonide puhul kasutaks seda masinat nagu tohutut haavlipüssi, mida toidab suruõhk või diislikütuse põlemisel tekkivad gaasid. Sellises mõõdus masinaga oleks võimalik sel viisil droone alla tuua kuni kahe kilomeetri kauguselt," ütles Donkelaar.

Geopoliitiliste pingete kasvades nähakse kosmost üha enam strateegilise tegevusvaldkonnana koos maa, mere, õhu ja küberruumiga.