Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise katseid on tehtud alates 2016. aastast, kuid eri põhjustel on need pooleli jäänud. 2023. aastal otsustas justiitsministeerium, et liigub reformiga edasi etapiti.

Õiguskomisjonis teisipäeval taas arutlusel olnud eelnõu peaks muutma seadustiku paindlikumaks, et tagada kriminaalasjade kiire lahendamine, seda eriti ülimahukate asjade puhul, ning tõkestama menetluse pahatahtlikku venitamist. Ühtlasi on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et selle eesmärk on suurendada kohtumenetluse avalikkust.

Meediaettevõtete liidu hinnangul ei ole see eesmärk aga täidetud ja eelnõu liigub vastupidises, kohtupidamise kinnisemaks muutmise suunas. Mullu veebruaris teatas liit õiguskomisjonile, et soovib samuti eelnõu valmimisse huvigrupina kaasatud olla ning tänavu märtsi lõpus osalesidki liidu tegevjuht Väino Koorberg ja liige Tarmo Vahter komisjoni istungil.

Koorberg ütles, et kohtumenetluse lihtustamisega ei tohi nende avalikkus väheneda. Eelnõu peamise kitsaskohana tõi ta õiguskomisjonile saadetud arvamuses välja esmalt tingimisi vabastamise määrused, mida ei plaanita ka edaspidi avalikustada. Seda peaks aga meedialiidu hinnangul tegema.

"Esiteks võimaldaks see jälgida avalikku huvi omavate kaasuste puhul seda, kas ja kui, siis millal isik, kellele on määratud reaalne vanglakaristus, tingimisi vabastatakse ning teiseks oleks võimalik jälgida ka üldiseid tendentse tingimisi vabastamise osas," põhjendas Koorberg.

Sarnasel seisukohal on ka Tartu ringkonnakohus, kes teatas õiguskomisjonile saadetud kirjas, et tingimisi vabastamise määrustega tutvumiseks võib avalikkusel olla sageli põhjendatud huvi, vähemasti raskete karistuste puhul, mistõttu võiks kaaluda nende avalikustamist.

Teiseks leiab meedialiit, et määrused, millega otsustatakse vabastada süüdimõistetud välismaalane edasisest karistuse kandmisest, peaksid olema avalikud ja sisaldama ka isiku nime. See oleks meedialiidu juhi sõnul vajalik, et saaks jälgida otsuseid, mida tähelepanu pälvinud kuritegudes süüdimõistetute osas vastu võetakse, aga ka neist avalikkust teavitada.

Avalikkus ei saa vahistamiste kohta teavet

Lisaks tõi Koorberg välja, et kui kehtiva seaduse kohaselt kutsutakse vahistamise määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisele ringkonnakohtusse ka kaitsja ja prokurör, siis eelnõuga tekib võimalus vaadata määruskaebus läbi kirjalikus menetluses, juhul kui ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada.

"Seega toimub muu hulgas vahistamise osas kohtuistung üksnes juhul, kui seda peab vajalikuks kohus või kui seda otsesõnu taotleb menetlusosaline. Nimetatud muudatus võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi nii isiku suhtes, kelle osas vahistamist arutatakse ja tema põhiõiguste osas kui ka avaliku huvi osas," märkis Koorberg.

Meedialiidu hinnangul on kahetsusväärne, kui isik loobub kohtuistungi pidamisest põhjusel, et kui istungit ei toimu, siis pole ka avalikkusel vahistamise kohta teavet. Koorberg märkis, et see muudatus riivab avalikku huvi, sest kriminaalasju uuritakse sageli aastaid, enne kui jõutakse avaliku kohtuprotsessini.

"Praegune selliste istungite avalikkus tagab ühiskonnale vähemalt osalise teadmise, millega õiguskaitseasutused tegelevad, aga ka isikustatud kriminaalasjade kajastamise kuritegude puhul, mis omavad avalikku huvi," lisas ta.

Koorberg rõhutas, et kui suuliste istungite pidamine pole enam kohustuslik, muutub kohtupidamine kinnisemaks. Lisaks ei paku eelnõu meedialiidu hinnangul sellele probleemile välja mingit tasakaalustavat meedet, mis tagaks, et sellistel istungitel arutatavatest asjadest säiliks avalik info vähemalt praegusel tasemel.

"Näeme selles, et vahistamiste osas käib kohtupidamine avalikkuse eest varjatult, märkimisväärset probleemi ning teeme õiguskomisjonile ettepaneku kaaluda, kas olukorda saaks muuta," teatas liit.

Tarmo Vahter, kes käis koos Koorbergiga õiguskomisjonis meedialiidu seisukohti tutvustamas, ütles, et Eesti kriminaalmenetluse iseloom on võrreldes paljude riikide, sealhulgas Soomega, kinnisem. Näiteks ei ole Eestis erinevalt Soomest maakohtus tehtud vahistamisotsuse puhul vahistatu nimi avalik.

Ringkonnakohtu istungid, kus vaidlustatakse kellegi vahi alla võtmine, on reeglina seni olnud avalikud ning Vahter ütles, et see on võimaldanud ka ajakirjanikel avalikkuse jaoks olulisi asjaolusid kajastada.

Õiguskomisjoni reformierakondlasest liige Valdo Randpere leidis aga, et Eestis on probleemiks hoopis liiga kiire kohtualuste avalikustamine.

Randpere tõi teisipäevasel istungil esile, et Rootsis on isikud kuni süüdimõistva kohtuotsuseni anonüümsed, Eestis aga avalikustatakse inimese nimi juba siis, kui tegu on alles kahtlustuse või süüdistuse esitamise faasiga. Randpere hinnangul peaks eeskuju nimede mitteavalikustamises näitama ERR.

Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu ja seletuskirja koostanud justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur märkis, et eelnõu siiski suurendab kohtuistungite ja -lahendite avalikkust, sealhulgas on eelnõuga kavas edaspidi avalikustada ka jõustumata lahendid, et kohtuprotsess oleks läbipaistvam.

Õiguskomisjon toetas meedialiidu ettepanekuid

Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond) ütles ERR-ile, et komisjon võttis meedialiidu kriitikat kuulda ning otsustas teha sellest lähtuvad muudatusettepanekud.

Ettepanekute kohaselt lisatakse eelnõusse, et karistuse täitmisele pööramisest loobumise määrused oleksid avalikud, nagu ka määrused, millega vabastatakse süüdimõistetud välismaalane edasisest karistuse kandmisest.

Komisjonis ei olnud Timpsoni kinnitusel selle vastu keegi, mistõttu ei pandud küsimust isegi hääletusele.

"Kui muudatusetepanekud [riigikogu] saalis heakskiidu saavad, siis võetakse need vastu," lausus Timpson.

Kanguri kinnitusel toetab ka justiits- ja digiministeerium meedialiidu ettepanekuid avalikustada tingimisi vabastamise ja välismaalaste karistuse kandmisest vabastamise määruseid ning on valmis ettepanekuid eelnõus arvestama. Ka on justiitsministeerium valmis arutama meedialiidu ettepanekuid võimalike tasakaalustavate meetmete osas.

Samas ei toeta justiitsministeerium seda, et ringkonnakohus peaks pidama kohustuslikult vahistamisistungeid ka siis, kui ei pea seda vajalikuks, ainuüksi sellepärast, et ajakirjanik saaks kohal olla ja saada aimdust kriminaalasjast, kus inimest pole isegi veel süüdi mõistetud.

Tarmo Vahter tõi aga välja, et meedialiit soovib ennekõike, et tänane avalikustatuse tase säiliks ning ei saa kuidagi nõustuda seisukohaga, nagu avalikkus ei peakski teadma, millega õiguskaitseasutused tegelevad hetkel, kui on tegelikult otsused kellegi vahistamise või vara arestimise osas ära teinud.

Eelnõu edasise saatuse kohta ütles õiguskomisjoni esimees, et kaasamisüritustel osalesid lisaks meedialiidule ka advokatuur ja kohtud ning justiitsministeeriumil palus õiguskomisjon nüüd kompromiss-sõnastused formuleerida ja huvigruppidega suhelda.

Timpson loodab, et riigikogu jõuab eelnõu enne suvepuhkust vastu võtta.