Raamatukogud nõuavad määrdunud raamatute asendamist uutega
Raamatukokku jalutades tasub kotisuu kinni hoida, sest kui vihma peaks sinna sisse sadama, siis tuleb laenutatud raamatu asemel uus osta. Raamatukogu hinnangul ei taha teised lugejad räsitud romaani laenutada, pealegi pole niiskuskahjustuse korral kunagi teada saada, kas leheküljed rikkus tee või midagi muud.
Kui te peaksite sõbra raamaturiiulist leidma mõned raamatukogu raamatud, siis varguses ei ole mõtet teda kahtlustada, tegemist on hoopis sodikäpaga, kes on suutnud lugemiste ajal raamatud ära rikkuda ja nüüd on pidanud raamatukokku uued asemele viima.
Tallinna keskraamatukogu kogemusel on kohviplekid või kotis avanenud veepudelid aastaringne probleem, suviti aga rikuvad lehekülgi sinna vahele pudenenud marjad ja puuviljad. Rikutud raamatu asemel nõuab raamatukogu uue toomist, isegi kui esmapilgul näib raamat täiesti korras olevat.
"Vedeliku ja niiskuskahjustust me üldjuhul ei taha panna riiulisse just seetõttu, et see võib hakata kahjustama kõrval olevaid raamatuid. Niiskuskahjustus võib põhjustada ka hallitust, seda ka raamatul ja mööblil," ütles Tallinna raamatukogude teenindusdirektor Triinu Seppam-Saar.
Mõnikord põhjendatakse raamatu räsitud välimust sellega, et oma kodu, kas pole või on elukoht selline, kus seal ei olegi võimalik raamatuid tervena hoida.
"Üldjuhul raamatukogu ei teagi, millise vedeliku kahjustus võib olla. Me teame seda siis, kui lugeja seda ütleb. Seetõttu ka niiskus- ja vedeliku kahjustusega raamatud me palume alati asendada," sõnas Seppam-Saar.
Lasteraamatuid on rikkunud ka kotis ülessulanud jäätis või siis väiksemad õed-vennad.
"Levinum on ikkagi see, et loomad on kätte saanud selle raamatu. Täiesti erinevad loomad. Ükskord väideti, et krokodill oli selleks, aga ma kahtlustan, et kodus võib olla ei olnud krokodilli," ütles Tallinna keskraamatukogu lastetöö peaspetsialist Merle Tanilsoo.
Kui lapsed lasevad fantaasial lennata vabadusi leides, siis täiskasvanute mõttelennust annavad tunnistused tavatud järjehoidjad. Nii on raamatute vahelt leitud õunasabasid, hambatikke, küünekääre, aga ka üksjagu WC paberit. On olnud järjehoidjaid, mis suudavad üllatada ka kogenud raamatukoguhoidjat.
"Pesukaitse näiteks. Pärast seda tükk aega ei osanud midagi ette kujutada, aga ju siis sattus näppu inimesel," ütles Südalinna raamatukogu raamatukoguhoidja Liis Konovalov.
Raamatute vahelt on leitud ka kunstküüsi, ripsmeid, surnud prussakaid ja ämblikke, kuid ilmselt pole tegu olnud järjehoidjate, vaid juhuslike lisanditega.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








