"Tunnustame EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja dialoogi Iisraeli valitsusega, mille tagajärjel on Iisrael astunud samme olukorra parandamiseks, aga EL peab survet jätkama. Samas ei ole me veendunud, et sektoraalse koostöö peatamine Iisraeliga toob kaasa humanitaarolukorra parandamise," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Kerstin Meresma neljapäeval ERR-ile.

Meresma lisas, et Gaza humanitaarolukord on katastroofiline.

Välisministeeriumi esindaja märkis, et Eesti on järjepidevalt toetanud nii Palestiina terroriorganisatsioonile Hamas kui ka vägivaldsetele juudi asunikele Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamist.

Euroopa Komisjon avalikustas kolmapäeval Kallase juhitud Euroopa Liidu välisteenistuse koostatud ettepanekud, kuidas survestada Iisraeli, et see lõpetaks Gaza sektoris tegevuse, mis on viinud sealse humanitaarolukorra järsu halvenemiseni ja inimeste hukkumiseni. Liikmesriikide valitsuste esindajatest koosnevalt EL-i nõukogule esitati kinnitamiseks ettepanek peatada EL-i ja Iisraeli vaheline vabakaubandusleping ning lisaks tehti ettepanek sanktsioonide kehtestamiseks Hamasi, Iisraeli valitsuse äärmuslike ministrite ja Läänekaldal palestiinlaste maid hõivavate vägivaldsete juudiasunike suhtes.

Välisministeeriumi esindaja märkis, et praegu on ettepanekut veel vara põhjalikult kommenteerida: "Kuna komisjoni ettepanek uute meetmete kehtestamiseks jõudis liikmesriikideni eile, siis Eesti nii nagu paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused, hakkab seda alles arutama ja analüüsima."

Samas on rahvusvahelises meedias avaldatud info põhjal vähetõenäoline, et Euroopa Liit jõuaks Iisraeli karistamise suhtes üksmeelele, kuna liikmesriikide vaated lahknevad nii teravalt.

Kui tollimaksude taastamine kaubanduses, mis formaalselt tähendab EL-Iisraeli vahelise assotsieerimislepingu kaubandussätete peatamist, nõuaks kvalifitseeritud häälteenamust – poolt peab olema vähemalt 15 riiki 27-st, kes esindavad kokku vähemalt 65 protsenti EL-i rahvastikust – , siis sanktsioonide kehtestamine isikutele vajab konsensust, mis tähendab, et otsuse blokeerimiseks piisab ka ühest vastu olijast.

Väljaanne Politico kirjutas kolmapäeval, kuidas Saksamaa – EL-i suurima kaaluga riik – kahtleb Iisraeli karistamises, aga toob välja, et seda ei pruugi toetada ka Itaalia, Poola, Ungari ja Austria.

Portaal EUobserver nimetas oma ülevaates Iisraeli sõpradena nendele lisaks veel ka Tšehhit ja Bulgaariat, rõhutades samas ka, et kõige olulisem on Saksamaa ja Itaalia seisukoht.

Ka Kallas ise tunnistas vastuseks küsimusele, kui suureks ta hindab võimalust sanktsioonide läbiminekuks, et ei näe riikide positsioonides suuremat lähenemist, tõdes Politico. "Ma arvan, et poliitilised piirjooned on suuresti seal samas, kus nad siianigi on olnud," ütles Kallas.

Euroopa Komisjon põhjendas assotsieerimislepingu kaubandussätete peatamist sellega, et Iisrael ei ole järginud lepingu artiklit, mis nõuab inimõigustest ja demokraatlikest põhimõtetest kinnipidamist. "Täpsemalt viitab see rikkumine kiiresti halvenevale humanitaarolukorrale Gazas pärast Iisraeli sõjalist sekkumist, humanitaarabi blokeerimist, sõjaliste operatsioonide intensiivistamist ning Iisraeli otsust minna edasi asundusplaaniga nn E1 piirkonnas Läänekaldal, mis õõnestab veelgi kahe riigi lahendust," märkis komisjon oma pressiteates.

"Me kõik nõustume, et olukord Gazas liigub jätkuvalt vales suunas. Peame kasutama meie käsutuses olevaid vahendeid, et survestada Iisraeli valitsust kurssi muutma. Kaubandussätete peatamine ja sanktsioonide kehtestamine äärmuslastest ministritele, vägivaldsetele asunikele ja Hamasile annab Euroopa Liidult tugeva sõnumi: see sõda peab lõppema, kannatused peavad lõppema ja pantvangid tuleb vabastada. Järgmine oluline samm on saada liikmesriikide toetus selle ettepaneku rakendamiseks," ütles Kallas pressiteate vahendusel.