Kuidas te kommenteerite riigikontrolli auditit, mis lihtsustatult ütleb, et kaitsevägi ei suuda tõestada, kus tal asjad on?

Ma kõigepealt tänan riigikontrolli selle auditi eest, mis tõi meie fookusesse parandamist vajavaid asju. Aga väga paljud asjad, mis seal kirjas on, on pigem raamatupidamislikud ja arvepidamise probleem.

Kinnitan, et kaitseväel on teadmine oma varudest. Me teame, kus meie asjad on. Me teame, kui palju neid on. Ja meil on ka ülevaade, mis on tulevikus juurde tulemas.

Seega me lahendame need asjad ära, need väiksed kriitilised punktid, mis on auditis välja toodud. Me peame muutma oma protsesse ja võib-olla ka struktuure, aga hetkel meie vaatest on pigem tegemist raamatupidamisliku probleemiga.

Riigikontrolör ütles ka otse välja, et ta ei väida, et midagi on kadunud või raha on kadunud. Aga mis see tähendab, kas peate raamatupidajaid või audiitoreid juurde võtma?

Ma ei välista seda, et peame võtma juurde tööle audiitoreid või mõtlema läbi, kuidas me inventuurideks moodustame eraldi meeskondi ja palkame selleks inimesed.

Kaitsevägi tegeleb iga päev nii väljaõppe kui ka sõjalise kaitse ettevalmistusega. Meie varud liiguvad, mõned asjad kuluvad ära, ostame peale ja kogu aeg käib ka paralleelselt arvestus. Ja see arvestus võib-olla tõesti reaalajas ei jõua õigesse andmebaasi, läheb natuke aega. Ja sealt tekivad ka ajutised nii-öelda erinevused.

Aga veel kord – midagi kadunud ei ole, nagu ka riigikontroll on öelnud. Pigem on küsimus selles, kuidas me oma andmebaase parandame. Et ka infovahetus andmebaaside vahel oleks kiirem ja reaalajas paremini sooritatud, kui tänane süsteem ette näeb.

Kuidas see välja näeb, kas peate esitama mingeid dokumente või see läheb jooksva arvepidamisena edasi, kuni järgmine aasta riigikontroll taas kontrollib?

Riigikontroll teeb oma tööd. See on nende ülesanne vaadata, kas riigi ressursid on õigesti kasutatud. See protsess käib kogu aeg. Meie asi on teha need asjad korda, et järgmisel kontrollil me ei oleks jälle samas seisus, kus on erisused andmebaaside vahel info vahetamise osas, mitte et midagi reaalselt kadunud või puudu on.

Eks see on pidev protsess ja see ongi mõistlik, sest kaitsevägi kogu aeg kontrollib oma varude seisu. Me teeme kogu aeg inventuure ja mitte selleks, et meil kästaks seda teha, vaid selleks, et me täpselt teaks, mis meil on ja mida meil juurde vaja on.

Me igapäevaselt töötame nende asjadega, mis meil käes on. Väga vähesed asjad seisavad laos. Laskemoon suures osas, aga ka seda me kasutame väljaõppes lahinglaskmistel. Ja me peame teadma, mida on vaja juurde tellida ja mis ajahetkel.

Küsin kaitsetööstuspargi kohta. Kuivõrd rahul või mitte te olete sellega, kuidas selle arendamine praegu Eestis toimub?

Täna meil on väga palju asju, mis sõna otseses mõttes torpedeerivad riigi sõjalise kaitse ettevalmistamist. Vaatame Nursipalu kaasust. Vaatame, kuidas seatakse küsimärgi alla, kas meie ladude ehitamine on seaduslik ja vajalik. Ja ka kaitsetööstuspark läheb sinna alla.

Mina väidan, et meil ei ole väga palju aega tegeleda mingisuguste asjade ümber kaklemisega, vaid peame asjad ära tegema, mida vaja. Meil on vaja ladusid, et laskemoona hoiustada. Meil on vaja harjutusalasid, et meie sõjaline kaitse oleks usutav ja et meie võitlejate väljaõpe oleks piisavalt heal tasemel. Ja meil on vaja ka kaitsetööstusparki, mis suudaks toota meil oma määratud ülesande, mis on muuta agressioon Eesti vastu teostamatuks.

Eks kõik need on asjad, mis pidurdavad ja lükkavad meie võimet madalamale ja hoiavad meid kinni ajaga võidujooksul.

Kus see põhipidur on? Hiljuti oli juttu, et meie seadused ei võimalda Eestis eraettevõtetel relvi toota. Praegu ma olen kuulnud, et need tingimused, mida riik seab kaitsetööstuse ettevõtjatele muudavad väga raskeks pangalaenu saamise. Millise mätta all see miin on?

Meie oleme defineerinud ära, mis on vaja selleks, et meie sõjaline kaitse oleks piisavalt tugev ja ka usutav Venemaa otsustusprotsesside mõjutamiseks. Me teame, mis meil on vaja. Milliseid seadusi on vaja muuta, see ei ole kaitseväe juhataja nii-öelda teema.

Tänane seis on, et vaatamata sellele, et täiemahuline sõda Euroopas käib juba neljandat aastat, me ei ole ikka veel tõmmanud oma kaitsetööstuse asju selliselt käima, et ka päriselt toodetakse neid vahendeid, mida meil on vaja nüüd ja praegu väljaõppeks. Loodetavasti neid päriselt sõjas vaja ei lähe. Aga kui me jätkame sellist molutamist ja mingite imelike põhjuste taha pugemist, siis mingil ajahetkel me jääme lihtsalt hiljaks.

Kas te saate öelda ka midagi selle kohta, mida on näha tänavuaastasel Venemaa sõjalisel õppusel Zapad, mis toimub Ukraina sõja ajal?

Mida meie näeme, siis seal ei ole midagi erakordset. Asjad, mis me oleme ette näinud, need tegevused toimuvad. Ja tundub, et ta jääb ikkagi nendesse raamidesse, mida Venemaa väga usinalt on defineerinud ja deklareerinud.

Seega mitte ühtegi tegevust, mis indikeeriks, et see on midagi rohkemat kui tavapärane ettekuulutatud ja planeeritud õppus, meie ei näe. Seega meie Zapadi pärast väga pead ei vaeva. Hoiame silma peal, üritame pigem õppida, mismoodi Venemaa oma asju teeb. Nagu te väga õigesti ütlesite, teeb sõja ajal oma sõjalist õppust. Mis meie jaoks on tänavu natuke kaugemal. Tavapärast on Zapad Eestimaale lähemal olnud, kui sel aastal.

Tahaks ju loota, et äkki nendel on vähem jõudu, kui sõda käib.

Ma usun, et kõik, kes vaatavad, missugune see sõjaaegne vastasseis on Ukrainas, millised jõud on praegu seal iga päev lahingus, siis ega Venemaal ei olegi seda jõudu nii palju.

Tuleb tappa ära see müüt. Venemaa ei ole võitmatu kuue meetri pikkune hiiglane. Ta on tegelikult ikkagi täna riik, kes on põlvili surutud, veritseb ja ta üritab nüüd meeleheitlikult meid hirmutada. Tehes ka õppust Zapad ja üritades meid veenda, et ta on endiselt tugev. See ei vasta tõele.

Me peame endale kindlaks jääma ja survet veelgi suurendama Venemaale. Ka majanduslikku survet sanktsioonide jõustamise näol. Ja mis kõige tähtsam, toetama Ukrainat. Tal (Venemaal – toim) ei ole nii palju jõudu, et mitmel rindel korraga teha suuremahulisi sõjalisi operatsioone. Sealhulgas ka suurt õppust ja sõda samaaegselt pidada. Seda on täna ikkagi suhteliselt hästi näha.